Inimesi on võimalik kallutada mäletama võltskuritegusid ({{commentsTotal}})

Ühe valemälestusena sisendati inimestele ka teismeliseeas koeralt hammustada saamist.
Ühe valemälestusena sisendati inimestele ka teismeliseeas koeralt hammustada saamist. Autor/allikas: Xinhua/Scanpix

Fakt, et mälestused pole nii usaldusväärsed kui me arvame, on üsna hästi tõestatud. Kuriteo sooritamise võltsmälestuse sisendamine on tegelikult hirmuäratavalt lihtne.

Mitmed erinevad uuringud on näidanud, et inimestele on võimalik luua petlikke lapsepõlvemälestusi. Näiteks kujutluspilte sellest, kuidas nad on ära eksinud kaubanduskeskusesse või sattunud haiglasse. Võimalikud on isegi võrdlemisi ebausutavad stsenaariumid – näiteks mälestus prints Charlesiga tee joomisest.

Võltsmälestuste loomise võimalus aga esitab tõsise väljakutse õigussüsteemile, sest see annab põhjuse kahelda kõigis pealtnägijate ja tunnistajate ütlustes. Seetõttu on oluline teada, milliseid võltsmälestusi on võimalik inimestele tekitada, mis mõjutab nende sisendamise tõhusust ning kuidas on võimalik võltsmälestust eristada tõelisest.

Ajakirjas Psychological Science ilmunud artiklis tugineti uuringutulemustele, mille kohaselt 71 protsendile uuringus osalenuist oli võimalik tekitada võltsmälestusi teatud tüüpi intervjueerimistehnikaga. Katse käigus suudeti neile luua mälestus teismelisena korda saadetud kuriteost. Ühelgi katses osalenul polnud teismelisena politseiga kokkupuudet.

60 katsealust jagati kahte rühma. Esimesel rühmale sisendati võltsmälestusi inimese ründamisest, röövimisest või relvaga ähvardamisest, teisele grupile sisendati mälestust emotsionaalsest kogemusest – vigastusest, koera rünnakust või suure rahasumma kaotamisest. Kolmel esimesel intervjuul räägiti katsealusega vaid tõesti sündinud juhtumitest. Seejärel, kui katsealune oli hakanud intervjueerijat usaldama ning andnud ülevaate enda taustast, sisendati talle võltsmälestus.

Mõlemas grupis andsid intervjueerijad vihjeid vanuse ja aastaaja ning asjaga seotud inimeste kohta. Seejärel paluti inimestel meenutada sündmuse detaile. Võltsmälestuse loomiseks kasutati erinevaid taktikaid. Näiteks avaldati sotsiaalset survet, julgustati meenutama detaile ning rõhutati, et katse tarvis on räägitud ka nende inimeste vanemate ja hooldajatega. Katsealuseid julgustati looma kujutluspilte, et mälestust paremini meenutada.

Katsest selgus, et mõlemast grupist enam kui kaks kolmandikku uskusid, et võltsmälestus on tõeline. Kuna katse juures vajab veel terve hulk võimalikke mõjufaktoreid testimist, kavatsevad uuringu autorid eksperimentidega jätkata. Näiteks proovitakse katset korrata mitme intervjueerijaga, et välistada konkreetse indiviidi isikuomaduste mõju. Nii saab selgeks ka see, kas võltsmälestuste loomisel on eelisseisundis teatud tüüpi inimesed.

Täiesti välistada ei saa ka asjaolu, et katsealused valetasid võltsmälestuse tõeks pidamist – alati jääb võimalus, et inimesed olid lihtsalt väga koostööaltid. Samuti ei tulnud sellest tööst välja, millisel veenmistaktikal täpselt oli võltsmälestuse tekkimises võtmeroll, kuid seda püüavad teadlased välja selgitada edasistes uuringutes.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: