Väidetavalt on personaalne ravim viimases katsefaasis ning põhineb patsiendi organismi kaitsereaktsiooni võimendamisel, kasutades patsiendi verest saadud rakke ja melanoomrakke.

Ettevõtte juhatuse esimees Mart Raik rääkis "Terevisioonis", et töö on käinud aastaid. Praguseks on ettevõttel olemas puhta ruumi labor ning tehnoloogiad, mida rakkudega edasi teha, et neist ravim saaks.

"Oleme läbinud kõikvõimalikud kontrollimised, nii rahvusvahelised kui Eesti omad. Oleme Euroopa ravimiametis registris nende lubadega ja siis sattus meile ka klient, kes viib läbi soolevähiravimi viimase astme kliinilist uuringut," rääkis Raik.

Eesti osaleb selles projektis n-ö alltöövõtjana ehk siin puhastatakse välja rakud, töödeldakse antigeeniga ning saadetakse Itaaliasse, kus ravimit katsetatakse inimeste peal.

Esimene maailmas?

Soolevähk on erinevate vähiliikide hulgas teisel kohal vähi surmapõhjuste osas. Kui uuring osutub edukaks, on see esimene kolorektaal- ehk jämesoolevähi rakuravim maailmas, väidetakse Cellin Technologies teates.

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Toivo Maimets viibib praegu Londonis Euroopa ravimiametis eksperdina. Tema ülesanne on analüüsida erinevaid ravimitaotlusi erinevatest Euroopa riikidest ning anda oma arvamus nende täidetavuse kohta.

"Sedalaadi ravimite väljatöötamiseks on siin päris palju taotlusi sees. Ma olen üsna kindel, et see tehnoloogia läheb käiku," ütles Maimets. Küsimusele, kas Eesti võib olla esimene personaalse vähiravimi väljatöötamises, vastas Maimets, et tõenäoliselt mitte, sest taolisi taotlusi on päris mitu, kuid ükski neist pole Eestist.

Maimetsa sõnul annab sellistes projektides osalemine Eesti teadlastele tööd ning kogemust ja teadmisi. "Kui me esimesed ei ole, siis küll me ühel hetkel midagi originaalset ikka teeme. Haigusi on väga palju, mille suhtes neid immuunsüsteemi aktiveerimisi tehakse ja vähihaigete inimeste hulk maailmas on suur," ütles Maimets.

Personaalne vähiravi igapäevaseks

Mart Raik selgitas, et ravim on personaalne, mis tähendab, et rakud võetakse inimese seest ning need ravivad seda sama inimest. Siiani on ravimid toiminud põhimõttel, et need ravivad kõiki inimesi ühte moodi. Paraku aga sellised universaalsed ravimid alati ei tööta või tekitavad tõsiseid kõrvalnähte. "See mõistagi nii ei ole ja nende tehnoloogiatega, millega meie tegeleme, saab see inimene enda konkreetset ravi parimal viisil," ütles Raik.

Personaalmeditsiini on seni peetud üsna kalliks. Mart Raik aga väitis, et see ei pruugi nii olla. "Ka praegu hinnatasemelt see, mida meie teeme, ei ole oluliselt kallim keemiaravist. See võib isegi olla odavam keemiaravist, aga keemiaravi puhul oleme harjunud mõtlema, et selle maksab haigekassa kinni."

Eilses teates märgitakse, et Cellin Technologies OÜ-l on leping ravimi tootmiseks aastani 2017. Esmalt on kavas toota ravimit 170 kliinilises uuringus osaleva patsiendi ja kuni 500 koostööprogrammis osaleva patsiendi jaoks. Igale patsiendile valmistatakse kuni kolm ravimipartiid, igas partiis viis ravimidoosi, mida manustatakse vastavalt raviplaanile kahe nädala kuni kahe kuu tagant kuni 18 kuu jooksul.

Küsimusele, millal saab esimene patsient sellisel moel ravitud, vastas Mart Raik, et käimasoleva aasta märtsis-aprillis. Kümne aasta pärast on personaalne vähiravi igapäevane, väitis Raik.

ERR Novaator küsis millal võiks personaalne vähiravi saada igapäevaseks ka Toivo Maimetsalt, kes ütles, et personaalne meditsiin on paljulubav suund, kuid ta hoiduks ennustamisest. Tema hinnangul võib see keemiaraviga võrreldes olla palju parem ning rünnata täpsemalt kasvajarakke, kuid personaalsel vähiravil on praegu puudu palju fundamentaalseid teadmisi. Seetõttu ei ütle Maimets praegu, millal võiks personaalne vähiravim olla igapäevakasutuses.