Laste omapäi jätmisel on nii halbu kui häid külgi
Tartu Ülikoolis valminud uuringust selgub, et enam kui 650 peres elavad lapsed üksi Eestis, sest vanemad on läinud välismaale. Omapäi hakkamasaamisel on nii halbu kui ka häid külgi.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Kadri Lees rääkis "Terevisioonis", et kuigi neid peresid, kus lapsed on jäetud Eestisse ning vanem või mõlemad vanemad töötavad välismaal, võib olla tuhandeid, on suurt osa lapsi valvab siiski ka mõni täiskasvanu, näiteks vanavanem. Samas on ka neid lapsi, kes elavad siin päris üksi.
Priit Siig, Tallinna laste turvakeskuse direktor, kinnitas, et aastate jooksul on tõesti tulnud ette neid juhtumeid, kus laps on sattunud turvakodusse just seetõttu, et vanem on välismaale tööle minnes jätnud lapse üksi. "Meie praktika põhjal on need lood peamiselt üksikvanematega seotud," ütles Siig. Paraku on lõviosa neist leibkondadest üksikvanematega: teadaolevalt elab laps üksi Eestis 490 üksikvanema leibkonnas.
Turvakodusse satuvad lapsed juhul, kui ei suudeta tagada lapsele elamisväärset kasvukeskkonda, esineb perevägivalda või on lapsel hulkurluse probleem ehk ei lähe kooli või veedab aega tänaval.
Need juhtumid lahenevad erinevalt. Mõnikord otsustab vanem selle peale Eestisse naasta. Siig kirjeldas aga ka juhtumit, kus lapsevanem oli üürivõla tasumiseks sunnitud otsima tööd Venemaalt ning kuna last polnud kuhugi mujale jätta, toodi ta ametlikult kaheks kuuks turvakodusse.
Probleemid on seega ennetatavad õigeaegse teatamisega. Paraku pruudub praegu lapsevanematel range kohustus teavitada välismaale tööle asumisest, õigupoolest küll kohustus on, kuid puudub selle üle järelvalve.
Kadri Leesi sõnul pole koolid enamasti teadlikud sellest, et laps elab üksi. Märgatakse alles siis, kui tekivad probleemid. Kui aga teataks varem, oleks võimalik ka varem reageerida.
Uuringust selgus aga ka fakt, et vanema äraolek ei pruugi sugugi ainult negatiivselt mõjuda. Perekondades, kus on asjad korras, saavad lapsed iseseisvalt paremini hakkama. Lisaks on oluline, et olemas oleks ka toimiv lähisuhete võrgustik, kes vajadusel last toetab.
Uuringus tuuakse välja, et üksi elavad lapsed on sageli suurema vastutuse tõttu palju kohusetundlikumad oma õppimise suhtes. Samuti on täheldatud, et ajutine lahusolek paneb nii vanemaid kui lapsi koosveedetud aega oluliselt rohkem väärtustama ning üksteist hindama.
Toimetaja: Marju Himma