Peterburi reovesi jõuab endiselt Läänemerre ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vaade Neevale.
Vaade Neevale. Autor/allikas: Dezidor/Wikimedia Common

Rühm vene keskkonnaaktiviste tegi hiljuti katse, milles lasid Peterburi linna tualettidest alla sadu GPS-jälgimisseadmetega täiendatud ujukeid. Neist suur osa ei lõpetanud mitte linna veepuhastusjaamades, vaid Soome lahes. Hüdrobioloog Kristjan Piirimäe leiab, et Venemaa tegemata jätmised ei õigusta samas teiste Läänemere riikide loidust mere kaitseks midagi ära teha.

Peterburi südalinnast läbi voolavat Neeva jõge on vooluhulga poolest suurim Läänemerre suubuv jõgi. Mitmeid Neeva lisajõgesid võiks nende saastatuse poolest pidada pigem avatud solgitoruks. Näiteks Neevaga Peterburi kesklinnas ühineva Ohta jõe fosfori sisaldus on võrreldav kõigi Soome linnade fosforiheitmete hulgaga. „Tegelikult Peterburis on see alati nii olnud, et vähemasti osa reovett puhastit ei läbi. /.../ Peterburi linna reostuse puhastamine on tohutu suur väljakutse. Lääne abiga on sellega tegeldud juba aastakümneid,“ märkis Piirimäe saates "Uudis+".

Nõnda pole katse tulemused väga üllatavad, pigem on küsimus demokraatias ja läbipaistvuses. „Eestis ja Euroopa Liidus on teada, kuhu vesi suunatakse. See on ainult Venemaal niimoodi võimalik, et keegi täpselt ei tea ja siis on tarvis mingisuguste GPS-anduritega seda siis uurida. Niisugust katset meil õnneks pole vaja teha,“ sõnas Piirimäe. Eestis on tema hinnangul teada, kui palju ja kes reostab ning kui tõhusalt reovette puhastatakse ja kuhu see jõuab.

Teadlase hinnangul jõuab hoovustega Eesti põhjarannikule ilmselt paar ujukit. Suurem osa Eesti rannikureostusest pärineb Eesti enda territooriumilt. „Kui Tallinna suplusvee kvaliteet on halb, siis see pole Venemaa süü,“ märkis hüdrobioloog. Eesti rannikulinnade ja tööstuse reovee probleem on suudetud juba suures osas lahendada, kuid põllumajandustegevuse tulemusel tekkiva reostusega on raskem midagi ette võrra.

Samas kummutas ta arusaama, et reostuse vähendamine ohustab põllumajandust ja vähendab saagikust, kuna see ei näe ilmtingimata ette kasutatava väetise hulga vähendamist. Piisab põldude väetamise paremast ajastamisest „Kui väetis satub veekogusse, siis on saaki vähem,“ nentis ta. Piirimäe hinnangul on riigil valida, kas kasutada Euroopa Liidu struktuurifondidest pärinevaid toetusi lisaväetiste ostmiseks või julgustada nende paremat kasutamist.

Lisaks Euroopa Liidule saab Piirimäe sõnul poliitilisi otsuseid mõjutada Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM, kuid sellel puudub mandaat selle liikmesriike otseselt survestada. Nõnda tekitab komisjoni poolt koostatud Läänemere tegevuskava, mille kohaselt peaks 2021. aastaks meri puhtaks sama, täitmine probleeme. „Venemaa mittetegemine ei õigusta siin mittetegemist. /.../ Seda tegevuskava pole sugugi täidetud vastavalt tähtaegadele. Aastaks 2021 seda merd puhtaks ei saada. Selles on süüdi kõik Läänemere-äärsed riigid,“ tõdes Piirimäe.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Uudis+

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: