Muutuvate vahetustega töö häirib sarnaselt ajavahestressile keha sisemise kella tööd, mis tõstab omakorda mitmete teiste terviseprobleemide esinemisriski, alates maohaavanditest, mõningatest vähivormidest ja lõpetades veresoonkonnahaiguste ja metaboolse sündroomiga. Toulouse'i ja Swansea ülikooli teadlased eesotsas Philip Tuckeriga otsustasid uurida, kas see mõjutab otseselt ka inimeste vaimset sooritusvõimet.

Töörühm jälgis enam kui 3000 inimest kümne aasta vältel. Iga viie aasta tagant lasksid teadlased teha neil nende vaimset võimekust hindavat testi, kõigil kolmel korral õnnestus hinnata umbes 1200 katsealuse kognitiivseid võimeid. Uurimusalustest tegi vahetustega tööd aastas vähemalt 50 päeva 1484. Neist umbes viiendik olid oma karjääri vältel töötanud muutuvate vahetustega graafiku alusel.

Kogutud andmed viitasid, et võrreldes teiste uurimisalustega kannatasid nende vaimse võimekuse erinevad aspektid kõige enam. Enam kui kümme aastat vahetustega tööd teinute mälu ja üldist kognitiivset võimekust hindavate testide tulemus oli iseloomulik nende tegelikust vanusest 6,5 aasta võrra vanemate inimeste omaga. Samas näitasid tulemused, et osa nähtud langusest taandus pärast vahetustega tööst loobumist. Selleks kuluks keskeltläbi viis aastat.

Autorid nendivad samas, et täpne põhjus-tagajärg suhe jääb ebaselgeks, kuna tegu oli pelgalt vaatlusliku uuringuga. Ent nad märgivad, et rolli võib mängida öises vahetuses töötamisega seonduv D-vitamiini puudus. Kuna aga vahetustega tööst täielikult loobumine on praeguse ühiskonnakorralduse juures pea võimatu, tuleks autorite sõnul leida võimalusi sellega seonduvate kahjude minimeerimiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Occupational and Environmental Medicine.