X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Pelgalt geenid vanglasse ei vii

Autor/allikas: Joel יוֹאֵל/Creative Commons

Soome teadlased on pea 900 vangi uurimise põhjal leidnud kaks laialt levinud geenialleeli, mis seostuvad kalduvusega sooritada raskeid vägivaldseid kuritegusid. Kuigi tuvastatud alleelide osalus inimese vägivaldsuse riskis küündib 4-10 protsendini, tähendab see siiski, et enam kui 99,5 protsenti alleelide kandjatest ei soorita neid mitte kunagi.

Helsingi ülikoolis töötava uurimuse juhtivautori Tiina Paunio hinnangul on vägivaldusele kalduvusest seletatav geneetikaga umbes pool. Samas haarab see endasse väga mitmeid iseloomuomadusi, näiteks inimeste agressiivsust ja impulsiivsust. Lisaks rõhutab geeniteadlane, et genoom ei määra inimese lõplikku saatust. „Geeniuuringud ei muuda elu deterministlikuks. Leitud alleele ei saa kindlasti kasutada kohtus inimeste süüdi mõistmiseks või võimalike kurjategijate (ühiskonnast) välja sõelumiseks,“ rõhutas Paunio.

Uuringus osalenud vangid jagati nende vägivaldsuse põhjal kahte kategooriasse. Vägivaldsete rühmast valiti välja 78 eriti paadunud seadusrikkujat, kes olid kokku sooritanud 1154 mõrva, tapmiskatset ja kallaletungi. Teise rühma haarati 114 vangi, kes olid toime pannud vähemalt ühe mõrva. Genoomide uurimine näitas, et nad kandsid kõik MAOA'na tuntud geeni varianti, mida on eelnevalt seostatud agressiivse käitumisega ja teadlastele seeläbi juba pikalt teada.

„MAOA geen kodeerib ensüümi monoamiin oksüdaas A, mis reguleerib ajus leiduva dopamiini ja serotiini taset. Dopamiin mängib näiteks rolli sõltuvuse tekkimise juures ja mõjutab naudingute tajumist. Kui ensüümi liiga vähe toodetakse, võib see viia dopamiini ülekülluseni, eriti mõnuainete tarvitamisel,“ selgitas Paunio. Nõnda on monoamiin oksüdaas A'd nähtud näiteks ühe sihtmärgina, mille abil depressiooni ravida.

Vastavat MAOA geenialleeli kannavad Euroopas enda genoomis Paunio hinnangul umbes pooled inimesed. Enam kui kümne vägivaldse kuriteo eest süüdi mõistetute genoomist võis seda leida 60 protsendil juhtudest. Alleeli leidus 40 protsendi mitte-vägivaldsete kuritegude eest vangi sattunute genotüübis.

Üllatuslikult tuvastas geeniteadlane kolleegidega ka teise geeni, mille üks alleelidest vägivaldsusele kalduvust mõjutab. CDH13 rolli poldud seni kahtlustatud, seda ka põhjusega. „Leitud seos ei olnud kohorti uurides statistiliselt oluline. Kui aga võtsime selle kõrgendatud tähelepanu alla tuhandeid inimesi hõlmanud genoomiüleses assotsiatsiooniuuringus, omandas see piisava statistilise võimsuse,“ märkis Paunio. Geenialleeli on eelnevalt seostatud hüperaktiivsuse sündroomiga ja teiste vaimsete probleemidega.

Sarnaselt MAOA geenialleelile on see Paunio sõnul laialt levinud ka väljaspool Soomet. Keskmiselt võiks seda leida iga kolmanda inimese genotüübis. Samas esines seda 52 protsendi vägivallale kalduvate vangide genoomis. Rahumeelsemate kurjategijate puhul jäi see 32 protsendi piirimaile.

Kokkuvõtlikult moodustavad uurimuse autorite hinnangul kaks geenialleeli inimeste vägivaldsusele kalduvuse riskist 5-10 protsenti. Uurimus võib nii tõstada uuesti eetilisi dilemmasid, millega kaasaegne ühiskond silmitsi seisma. Inimeste genotüüpi on juba nii Itaalias kui USA-s kasutatud kohtuotsuste mõjutamiseks. Paunio rõhutab, et leitud geenialleelid ei anna selleks alust: „Ma ütleksin, et need on kasulikud ainult teaduslikust vaatevinklist."

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Psychiatry.

Allikas: Molecular Psychiatry

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: