Aju plastilisust saab ajutiselt tõsta ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: M. Djurisic/R. Sapp/Stanfordi ülikool

Noorte inimeste aju on oluliselt plastilisem kui täiskasvanute oma, mis muudab hõlpsamaks nii uue teabe omastamise kui optimaalsete närviühenduste moodustumise. Sama kehtib ka hiirte puhul. Närilistega tehtud katsed näitavad aga, et aju plastilisust on võimalik täiskasvanueas ajutiselt tõsta ja ajavahemiku vältel näiteks laisa silma sündroomi ravida.

Imetajate nägemismeel areneb täielikult välja vahetult pärast pärast sündi, kui aju kuklasagara visuaalne ajukoor silmadest lähtuvat teavet töötlema õpib. Kui ühte silmadest kriitilisel perioodil piisavalt ei stimuleerita, moodustuvad rohkem kasutatud silma ja visuaalkorteksi vahel tugevamad ühendused. Teisest silmast lähtuvat teavet edastavad närvirakud hakkavad aga kärbuma, mis viib amblüoopiani. Tegu on eheda näitega 'kasuta või kaota' põhimõttest. Sündroomi saab inimeste puhul tavaliselt edukalt ravida kaheksanda eluaastani, misjärel ei pruugi tulemused olla kaugeltki ideaalsed.

Carla Shatz ja David Bochner Stanfordi ülikoolist kahtlustas eelnevate tööde põhjal, et aju ei kaota tegelikult võimekust neuronivõrgustikke ulatuslikult ümber korraldada, kuid seab sellele kindlad piirid. Seejuures mängib olulsit hiirte immuun- ja ajurakkude pinnal leiduv retseptorvalk PirB. Varem on leitud, et vastava retseptorita närilised paranevad insuldi järel kiiremini ja neil ei teki hiirtele omase Alzheimeri tõbe meenutava haiguse korral nii tõsiseid mäluhäireid. Samas jäi ebaselgeks, kuidas retseptor aju plastilisusega seostub ja kas tähelepanekut saaks kuidagi kasutada ka inimeste ravimiseks. PirB-valguta hiirte genoomi oli selleks spetsiaalselt muudetud.

Shatzi töörühm ujutas värskes töös laisa silma sündroomi all kannatavate hiirte kuklasagara üle retseptorit matkiva keemilise ühendiga. Valgud, mis annavad muidu retseptori kaudu ajurakkudele käsu uute närviühenduste moodustamise peatamiseks, kinnitasid end hoopis peibutise külge. Amblüoopia ravimiseks kasutatava võtte rakendamise järel tervenesid sündroomist ka täiskasvanud hiired. Võrreldes kontrollrühmaga olid teraapia käigus silma ja aju vahel moodustunud ühendused tunduvalt tugevamad.

Juhul kui sarnane retseptorit matkiv peibutis toimib ka inimeste puhul, võiks see muuta hõlpsamaks läätsekaega sündinud laste ravimise, keda amblüoopia kõige tõsisemalt ähvardab. Kuigi kaed on võimalik eemaldada ka varajases nooruses, ei pruugi see arengumaades alati kohe võimalik olla. Sarnaselt võiks see hõlbustada insuldist tervenemist.

Kuid isegi juhul, kui analoogne ravim ka inimeste puhul töötab, ei kujuta see siiski imerohtu, millega saaks säilitada noorusaja õppimisvõimet terve elu vältel. Evolutsioonil on olnud ilmselt mõjuv põhjus, miks aju plastilisus vananedes vähenema hakkab. Näiteks on kiirelt muutuvad ühendused ebastabiilsed, mis on üks põhjusi, miks inimesed epilepsiasse tavaliselt nooruseas haigestuvad.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Science Translational Medicine



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: