Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Nutiseadmest eemalolek kasvatab ärevust

Nutitelefon.
Nutitelefon. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Mobiilsed tehnoloogiaseadmed on saanud juba paljude inimeste elu lahutamatuks osaks, andes ingliskeelses maailmas mõne aasta eest aluse isegi sõnale nomofoobia, mis väljendab kartust mobiiltelefonist eemaloleku ees. Värske katse demonstreerib, et mobiiltelefoni enam kasutavate noorukite seas tõstab ärevus pead juba vähem kui tunnise seadmest eemaloleku korral.

California osariigiülikooli psühholoogid eesotas Nancy Cheeveriga palusid 163 kolledžiõpilasel veeta tunni akendeta, kellata ja muudest tähelepanu köita võivatest objektidest vabas loengusaalis. Mõnedel õpilastel paluti enne auditooriumisse sisenemist oma telefon hoiule anda, mil teised pidid selle lihtsalt hääletule režiimile panema ja selle kasutamisest hoiduma. Cheever lasi neil seejärel vastata iga 20 minuti tagant standardse ärevustesti küsimustele.

Hilisem vastuste analüüs näitas, et ajavahemiku vältel kasvas kõigi ärevus. Erinev oli aga selle määr. Kõige enam kannatasid mobiilitelefoni päevas keskmiselt 25 tundi kasutavad katsealused, neile järgnesid seda umbes 11,5 tundi tegevad õpilased, mil seda veelgi harvem tegevad katsealused suhtusid olukorda kõige stoilisemalt. Kui esimeste testi tulemus kasvas umbes kaheksa palli võrra, siis viimaste puhul jäi see pea samale tasemele. Hoolimata sellest, kas telefon konfiskeeriti või paluti lihtsalt vaiksele režiimile seadistada.

Mobiilitelefoni kasutamise aega arvestati kõigi tegevuste puhul eraldi. Kui sõnumite saatmisele tund kulutati ja selle vältel ka samast seadmest muusikat kuulati, siis läks see arvesse kahe tunnina. Teadlased leidsid seejuures nutitelefoni kasutust uurides, et kõige enam kasutatakse seda just sõnumite saatmiseks, vähem raamatute ja ajakirjade lugemiseks.

Cheever märgib kolleegidega tulemuste põhjal, et mõned õpilased on mobiilseadmest nii suures sõltuvuses, et nende ärevus kasvab isegi siis, kui seade on nende valduses ja nad teavad, et nad seda peagi kasutada saavad. Seega, kui nomofoobia pole veel kliiniline diagnoos, näitavad tulemused, et probleem on juba tärkamas.

Uurimus ilmus ajakirjas Computers in Human Behaviour.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Computers in Human Behaviour.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: