Haigusele viitab oluline kaalukaotus ning Austraalia teadlaste hinnangul kannab järsk kaalukaotus sarnast riski isegi siis, kui patsient on normaalkaaluline.
Samas näitavad teadlased vastavate patsientide arvukuses viimase kuueaastase perioodi jooksul ligikaudu kuuekordset tõusu.

Anoreksiat iseloomustavad liigne kaalukaotus ja psühholoogilised sümptomid, hõlmates moondunud minapilti ja haiglast hirmu kaalutõusu ees. Mõnedel patsientidel kaasnevad ka depressioon ja ärevus. Selliste sümptomitega inimesed, kelle kaalunumber ei osuta siiski anoreksiale iseloomulikule alakaalulisusele, saavad enamasti teadmata põhjusega toitumishäire diagnoosi.
Rangete piirangutega toitumisrežiime jälgivaid inimesi kujutatakse tüüpiliselt kõhnunutena ja kõhetunutena. Samas ei viita tõsisele toitumishäirele mitte niivõrd kaalu arvuline näitaja kui kaalukaotus.

Uuringus jälgiti 99 12-19 aasta vanust teismelist. Neist 8 protsendil oli 2005. aastal diagnoositud teadmata põhjusega toitumishäire; 2009. aastal omas sellist diagnoosi aga juba 47 protsenti uuritavatest noorukitest.
Jälgitavad noored patsiendid olid väga sarnased nii kehaliselt kui ka psühholoogiliselt ning kõik peale kõhnuse viitas anoreksia esinemisele. Ka kaalukaotus oli sarnane, anoreksia diagnoosi korral keskmiselt 12.7 kg, teadmata põhjusega toitumishäire korral 13.1 kg.

Samas on just selliseid vähem ilmseid toitumishäireid väga raske diagnoosida, sest harjumuspärase mõtlemise järgi on anoreksia võtmejooneks madal kehamassiindeks. Keskendudes ainult sellele näitajale, võivad mitmed toitumishäire juhtumid jäädagi täheldamata.

Vastavate patsientide arvukuse tõus võib ühelt poolt tulla teadlikkuse kasvust, teisalt aga ka suurenenud tähelepanust tüsenemisprobleemile.

Loe lisa:
Normal-weight teens can have eating disorders (WebMD)