Dermatoloog: ohutut päevitamist pole olemas ({{commentsTotal}})

Kuigi Päike on eluks hädavajalik, pole päevitamine ning naha pruunistumine kasuliku toimega seotud, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida, kui kaua ilma päikesekaitsevahendita vabas õhus viibitakse.

„Päevas võib ilma päikesekaitsevahendita päevitada 15 minutit. Päevitada tohiks nii palju, et ei tekiks punetust, nahapõletust,” pani dermatoloog Ulvi Loite inimestele südamele. Seejuures tuleb tema sõnul meeles pidada, et päevitamine ei kujuta endas vaid rannas lebamist, vaid ka näiteks päikese käes töö tegemist või sportimist.

Kuigi kõikidel inimestel ei pruugi nähtavat põletust tekkida, ei tähenda see, et nad päikesekiirguse kahjuliku toime suhtes immuunsed oleksid, vaid selle asemel peaksid nad hoopis ettevaatlikumad olema. „Punetus annab mõista, et me oleme liiga kaua päikese käes olnud ja oleks aeg varju otsida,” laiendas Loite.

Üheks põhiliseks nahapõletusega kaasnevaks ohuks nahavähki haigestumise riski tõus. Viimane puudutab dermatoloogi sõnul ka inimesi, kes juba pruuni jume omandanud on.

Päikesepõletuse ilmnemise korral ei tohiks Loite sõnul kindlasti hakata põletuskohti millegi rasvasega, näiteks hapukoorega määrima. Viimastel on põletustele hoopis süvendav toime. „Tuleks piirduda siiski apteegivahenditega, mis on mõeldud põletuse ravimiseks. Igasugused päevitusjärgsed piimad, niisutavad kreemid sobivad ja kui (põletus) väga intensiivne ja valulik on, võib kasutada ka suu kaudu manustatavaid valuvastaseid ravimeid, näiteks ibuprofeen, aspiriin,” märkis Loite. Põlenud kohtadele võib lisaks panna jääd ning muud jahedamat.

„Päevitamine ei ole tõesti kuidagi seotud päikese kasuliku toimega. Selleks ei pea pruuniks minema, et saada päikese kasulikku toimet kätte. /.../. Igasugune pruun jume tegelikult tähendab nahakahjustust. Sellist asja nagu ohutu päevitamine ei ole olemas," nentis dermatoloog.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Terevisioon



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: