Vaimse tervise kriis on olnud juba aastaid kui veerev lumepall, mis üha kasvab. Psühhiaatrite ning perearstide esindajate sõnul on jõudnud kätte olukord, kus tervisekassa poolt kaetud vastuvõtuaegu ei jagu kõigile abivajajatele. Eriti kriitiline on seis Tallinnas, kus spetsialistid töötavad tihti kahekordse koormusega, kuid ei jõua sellest hoolimata kõiki patsiente aidata.

Kliinilise psühholoogi ja Peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul võiks olla esmasel nõustamisel abiks vaimse tervise rakendused, mis vähendaks pisut psühhiaatrite koormust. "Kui tegemist on elustiili muudatustega, mida tehnoloogia saaks toetada, siis miks mitte. Näiteks kui inimesel on kerge ärevus või uni natuke paigast ära, siis seal on lihtsad asjad, mida saab teha," selgitas Oidermaa.

Psühholoogi sõnul oleneb see aga eelkõige probleemi raskusest. "Seda küll ei ole näha, et päris ilma inimeseta saaks kedagi ravida. Psühhoteraapia põhineb terapeutilisel suhtel, mis tähendab, et seal suhtes on kaks inimest. Sellisel kujul tehnoloogiaga suhtes olla ei saa, vähemalt praeguse seisuga mitte," sõnas Oidermaa.

Ka endine psühholoog ning vaimse tervise mängu Triumphland Saga asutaja ja tegevjuht Kadri Haljas leidis, et tehnoloogia areng võimaldab vähendada inimeste arvu, kes vajavad lõpuks psühhiaatrilist eriastiabi. "Kui oodata vaimse tervise spetsialisti juurde pääsemist tohutult pikkades järjekordades, siis lahendus ei ole lihtsalt ootamine. Tuleb vaadata tehnoloogilisi võimalusi ja hakata midagi proovima juba enne visiidiaega," leidis ta. 

Haljase sõnul näitab rahvusvaheline statistika, et üha enam otsitakse muremõtetega abi ka välismaistelt suurtelt keelemudelitelt nagu ChatGPT. Seda enam on tema arvates oluline, et inimestele saaks pakkuda testitud ja turvalisi keskkondi.

Kaasnevad ohud

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi heaolu-uuringute teadur Maris Vainre kinnitas, et  selliste rakenduste kasutamisega kaasneb palju riske. "Äpid ja juturobotid võivad inimese olukorda halvemaks teha, kuigi me ei oska täpselt ennustada, milliste sümptomite või inimtüüpide puhul see juhtub," selgitas ta.

"Juturobotid võivad olenevalt programmeerimisest kinnitada väärarusaamu või aidata kaasa negatiivsetele sündmustele, näiteks suitsiidikatsetele," tõi Vainre näite. Teadur lisas, et rakendused toimiks hübriidlahendusena, kus äpp on sümbioosis traditsiooniliste teraapiasessioonidega. See võimaldaks spetsialistil riskidel pilku peal hoida.

Vainre leidis, et kuna äppide üle ei kehti ühest regulatsiooni, peab psühholoog enne millegi soovitamist veenduma, et lahendus oleks testitud ning turvaline. Seda enam, et vaimse tervise nõustamise puhul on tegemist tundliku informatsiooniga. Novaator on varem kirjutanud, kuidas mitmed miljonite inimeste kasutatavad vaimse tervise rakendused rikuvad privaatsusreegleid.

Laiem probleem

Kadri Haljase arvates on vaja vaimse tervise kriisi lahendamiseks muuta laiemat arusaama, et vaimse heaoluga tegelemine pole kulu, vaid investeering. "Me kõik peame oma vaimse tervisega tegelema," lisas ta. 

Haljas lisas, et laste vaimse tervise kriisi taga on edukultus ja ühiskonna kiire areng, millega on keeruline toime tulla. "Kui ka täiskasvanutel on raske, on neil keeruline neid oskusi lastele üle kanda," selgitas Haljas. Teisisõnu tuleb tema hinnangul tegeleda võrdselt kõigi vanuserühmadega.

Anna-Kaisa Oidermaa sõnul tuleb panna edaspidi enam rõhku madala intensiivsusega sekkumistele, mida ei pea läbi viima kliinilised spetsialistid või arstiharidusega inimesed. Lisaks peaks arendama inimeste eneseabioskuseid. Oidermaa arvates oleks abiks ka see, kui erasektorisse läinud tuleksid vähemalt osakoormusega riigisektorisse tagasi. See tähendaks paratamatult suuremat tuge tervisekassalt.

"Olukord ei ole kindlasti lootusetu, aga nüüd tuleb päriselt tegutsema hakata, et me saaksime oma pead sellel keerulisel ajal piisavalt tervena hoida," sõnas Oidermaa.