Teadlased pole seni suutnud lõpuni ära seletada, kuidas suudab osa kasvajarakke levida lümfisõlmedesse. Samuti pole päris selge, kuidas suudavad need lümfisõlmedes ellu jääda, kui seal ootab neid ees terve armee potentsiaalselt surmavaid immuunrakke, vahendab Nature News.

Stanfordi Ülikooli immunoloog Derick Okwan-Doudu ja kolleegid lähenesid küsimusele alles lapsekingades uurimisvaldkonnale ehk mitokondrite ülekandele. Siirde käigus liiguvad rakkude tillukesed energiavabrikud ühest rakust teise.

Töörühm leidis hiirtele vähirakke siirates, et need näppasid mitokondreid mitmesugustelt erinevatelt immuunrakkudelt ja panid need enda heaks tööle. Seejuures polnud vahet, kas kasvajarakud siirati otse hiire lümfisõlme või naha alla.

Akuvargus

Uues uuringus täheldatud mitkondrite vargusel paistis töörühma sõnul olema vähemalt kaks vähirakkudele kasulikku tagajärge. Esiteks nõrgestas see immuunrakke, mille mitokondrid ära hiivati, jättes nad ilma olulistest energiaallikatest. Teisalt algatas see vähirakkudes neile soodsa biokeemilise ahelreaktsiooni.

Varastatud mitokondritega varustatud kasvajarakkudes hakkasid avalduma esimest tüüpi interferooni signaalirajaga seotud geenid. Signaalsüsteem aitab vähirakkudel immuunsüsteemi eest peitu pugeda ja toetada nende sissetungi lümfisõlmedesse. Derick Okwan-Doudu ja kolleegid tõestasid seose paikapidavust katsega, kus vaigistasid uuringus hiirtel selle rajaga seotud geenid. Seepeale vähenes kasvajarakkude võime lümfisõlmedesse tungida märgatavalt.  

Vähirakkude eelis ei kadunud ka juhul, kui teadlased muutsid mitokondreid viisil, et need ei suutnud toota ATP molekule ehk raku peamisi energiakandjaid. See näitab Okwan-Doudu sõnul, et piltlikult öeldes ei huvita vähirakke eeskätt organellidest saadav lisaenergia, vaid mängus on mingid muud mehhanismid.

Uuringuga mitte seotud Utah' Ülikooli biokeemiku Minna Roh-Johnsoni sõnul on leid huvitav. Nimelt on varasemate uuringute autorid lähtunud paljuski eeldusest, et vähirakud varastavad mitokondreid energia saamiseks. Tema enda töörühm leidis 2023. aastal, et ühest rakust teise siirdunud mitkondrite ainevahetus lakkas küll normaalselt toimimast, kuid need hoogustasid ikkagi kasvajarakkude kasvu.

Uus uuring pole Okwan-Doudu sõnul esimene, mis näitab kuidas vähk kindlasse koesse tungimiseks sealsetelt rakkudelt mitokondreid näppab. Ühes mullu avaldatud teadustöös oli näha, kuidas ajurakkude mitokondrid aitavad vähkidel levida ajju.

Kui vähk ajab siirdeid patsiendi lümfisõlmedesse, tõotab see Okwan-Doudu sõnul patsiendile varasemast märksa halvemat prognoosi. Sestap on teadlase sõnul oluline mõista, kuidas eri vähivormid lümfisõlmedesse jõuavad. 

Uuringuga mitte seotud Rice'i Ülikooli bioinseneri Cynthia Reinhart-Kingi sõnul võib olla immuunrakke võimalik muuta viisil, et need suudaksid mitokondrite mahitatud sissetungile vastu seista. Tema sõnul tegeleb säärase nn immunoinseneeriaga maailmas mitu laborit ja uus uuring on vesi nende veskile.

Okwan-Doudu ja kolleegid uurivad nüüd edasi, mille poolest erinevate rakutüüpide mitokondrid erinevad. Samuti püüavad nad mõista, mida erinevad rakupatareid vähirakus teevad. Nad oletavad, et varastatud mitokondri tüüp võib otsustada, millises koes selle hiivanud vähirakk edaspidi kasvada ja jaguneda saab.

Teadustöö avaldati ajakirjas Cell Metabolism.