Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude nõuniku Nele Kangerti sõnul on auhinna eesmärk tunnustada erilisi avastusi. "Meil on suurepärane võimalus esile tõsta neid avastusi, mille kohta me võime tõesti öelda, et tänu nendele me saame uued read ajalooõpikutesse ja ajalooraamatutesse kirjutada," selgitas Kangert.

Sindi-Lodja kiviajakompleks

Esimene nominent on Reiu jõe kallastel asuv Sindi-Lodja kiviajakompleks, kust leiti Reiu jõesilla ehitusega seotud kaevamistel potentsiaalselt Eesti vanima maja jäänused. Kuigi piirkonnast on leide saadud ka varem, oli seekordne avastus eriline. "See must laik seal on siis meie staar-leid ehk siis võimalik vanim maja jäänused Eestis," ütles Kangert.

Oletuslikult tekkis asustus seal juba 5300 aastat enne Kristust, mil Läänemeri ega ka Reiu jõgi polnud veel oma praegust kuju saanud. Kangert kirjeldas leidu kui kergelt maapinda süvendatud hoonepõhja, kust tuli välja ohtralt tulekivitöötlemise jääke. "Hetkeseisuga päris kindlalt me saame öelda, et tegemist on kiviaegse majaga, kus inimesed siis võib-olla vihmase ilma korral läksid peitu, valmistasid tööriistu ja tegelesid kivilihvimisega," rääkis ta.

Kangert rõhutas, et sel ajastul veel Eestist põllumajandust ei tuntud. "Inimesed elasidki seal, kus oli toit: kus jahiti loomi, käidi kalal ja püüti hülgeid," lisas ta. Sellele viitab ka leidude hulgast avastatud luust nooleots.

Kuigi täpsed raadiosüsiniku dateeringud Tartu Ülikooli arheoloogi Aivar Kriiska meeskonnalt on veel ootel, on ootused kõrged. "Arvan, et aastasadade täpsusega me võime öelda, millal meie siin esivanemad seal toimetasid," hindas Kangert uurimismeetodite täpsust.

Hiiumaa viikingiaegne sadamakoht

Teine nominent on väike hõbemüntide leid Hiiumaalt Sarve külast. Nele Kangerti sõnul näitab leid, kuidas teaduslik lähenemine suudab ka napist materjalist olulist infot ammutada. "See Hiiumaa väikene aardekene Sarve külast on suurepärane näide, kuidas tark uurija oskab ka kõige pisemad arheoloogiakillud kõnelema panna," ütles Kangert.

Täpsemalt on tegu on viikingiaegse mündipuruga. "Arvame, et see markeerib kunagist muistset sadamakohta," selgitas Kangert. Kuigi Sarve sadamakohta mainitakse 13. sajandi kirjalikes allikates, pärinevad nüüd leitud 18 mündifragmenti juba 11. sajandist. Müntidest haruldasim on aga Konstanzi piiskopi Warmanni denaar (1026–1034), mida Eestist seni leitud ei ole.

Leid tervikuna nihutab sadamakoha teadaoleva vanuse varasemaks. "Tänane teadmine on see, et sadamakoht võis seal olla ka paarsada aastat varem. Me räägime perioodist, kus see viikingite idatee ei läinud ju kaugelt mööda, nii et ka Hiiumaa võis olla osa sellest kaubandusest," arvas Kangert.

Muhu linnuse asulakoht

Kolmas nominent on Muhu linnuse külje alt taasavastatud asulakoht. Kuigi arheoloog Heiki Pauts leidis sealt keraamikat juba 1997. aastal, ei jõudnud see teadmine laiemasse teadvusesse. Tänavu suvel uuris paika detektoriklubi Dectelit. Koostöös arheoloog Marika Mägiga viidi läbi põhjalikumad uuringud. "Täna me teame, et seal on väga rikkaliku intensiivse kultuurkihiga asulakoht," kinnitas Kangert.

Asula kõige intensiivsem kasutusperiood jääb 12. kuni 14. sajandisse. Arheoloogide hinnangul on ilmselt tegemist sellesama asulaga, mida mainib oma kroonikas Läti Henrik. Kangert selgitas ajaloolist konteksti: "Kroonik kirjeldab, et peale linnuse vallutamist [1227. aastal] siis ka rüüstati ja põletati linn. Meil oligi see küsimus, et mida selle linna all mõeldi. Leid osutab, et see oli üks rikkalik vana asulakoht."

Asulakoha jõukusest ja võimalikust rollist kaubanduspaigana annavad tunnistust sealt leitud esemed. Nende hulgas on 10.–13. sajandi ehtekatkeid, nagu rinnanõela pea ja rinnakee vahelülisid, aga ka varakeskaegne hoburaudsõlg. Lisaks on asulakihist leitud paar aardeleidu. "See üheteistkümnenda sajandi hõbemünt näitab samuti, et see oli jõukas ja ilmselt suur asupaik, asula," lõpetas Kangert.

Kuigi nominentidest vaid üks saab auhinna, on Kangerti sõnul kõik kolm väärt tunnustust ja näitavad, et Eesti arheoloogias tehakse head tööd.