Hinnanguliselt ei järgi oma raviplaani umbes pooled kroonilisi haigusi põdevad patsiendid – annuseid jäetakse vahele, neid vähendatakse või ravi katkestatakse täielikult. Seda, kui hästi patsient oma ravi järgib, nimetatakse ravisoostumuseks.

Mitmed südameveresoonkonna ja psühhiaatriliste haiguste ravimid luubi alla võtnud Hanna Maria Kariis selgitas, et vähene ravisoostumus põhjustab terviseprobleeme, enneaegseid surmi ja suurendab tervishoiuteenuste kasutust. Eriti haavatavad on krooniliste haigustega patsiendid, sealhulgas diabeedi ja südamehaigustega patsiendid. Nende suremus on 15–22 protsenti kõrgem kui neil, kes raviplaani järgivad. 

Ravisoostumus Eestis on madal

Doktoritöö raames läbi viidud uuringute tulemusel selgus, et Eestis on ravisoostumus madalapoolne, seda eriti võrdluses meie põhjanaabritega. Näiteks koostöös Helsingi Ülikooli teadlastega tehtud ja enam kui miljoni inimese ravimikasutuse andmeid haaranud uuring näitas, et Eestis on LDL-kolesterooli alandavate statiinide ravisoostumus 65 protsenti, samas kui Soomes ulatub see 90 protsendini. 

Madala ravisoostumuse põhjuste mõistmiseks uuris Kariis koos oma uurimisrühma liikmetega Eesti geenivaramu geenidoonorite seas nii geneetilisi kui ka erinevaid demograafilisi, sotsiaalmajanduslikke ja tervisega seotud tegureid.

Kariis rõhutas, et teema uurimisest võib tõusta kasu ka majanduslikus mõttes. Teades raviplaani järgimist takistavaid tegureid ja osates neid ennetada, oleks võimalik leevendada muu hulgas kriisi Eestis tervishoiurahastuses. Kasutamata jäänud ravimite tõttu halvenenud tervisega seotud probleeme ja tekkinud tüsistusi tõhusamalt ennetades saaks vältida nende tõttu tekkivaid lisakulusid. Riik saaks piirduda ravimisoodustuste pakkumisega.

Võrdlusmomendi loomiseks saaks OECD 2018. aasta raporti hinnangul Euroopa Liidus tervikuna suurema ravisoostumuse abil võimalik säästa igal aastal sadu miljardeid eurosid, vähendades haiglaravi juhte, kasutamata ravimite hulka ja vältida inimeste töövõime langust. 

Takistused raviskeemi järgimisel

Hanna Maria Kariisi doktoritööst selgus, et raviskeemide järgimisel võivad esineda mitmed erinevad takistused. Muu hulgas tõdes doktoritöö autor, et probleemid vaimse tervisega võivad soodustada ka füüsilise tervisega seotud murede teket.

Kariis leidis kolleegidega, et depressiooni diagnoosi ja depressiooni geneetilise eelsoodumusega inimesed järgivad vererõhuravimite raviplaani vähem kui depressiooni diagnoosita patsiendid või madala depressiooni geneetilise eelsoodumusega inimesed. Samas inimestel, kellel alustati depressiooniravi, paranes vererõhuravimite ravisoostumus kuus kuud pärast depressiooniravi algust kaheksa protsenti.

See ilmestab, kui oluline on pöörata tähelepanu inimeste vaimsele tervisele. Lisaks muudele kahjulikele mõjudele võib kehv vaimne tervis takistada ka raviplaani järgimist. Pikaajaline vererõhu ravimite võtmata jätmine suurendab omakorda südamehaiguste riski.

"Vaimse tervisega seotud probleeme varakult märgates ja neid krooniliste haiguste ravis käsitledes võivad ravitulemused paraneda ja see olla pikas perspektiivis kulutõhusam, kui tegeleda ebaefektiivse ravi tagajärgedega," tõi Kariis töö olulisust selgitava võrdluse.

Nooremteadur rõhutas, et kuna ravisoostumust mõjutavad mitmed tegurid, nõuab selle parandamine nii patsiendikeskset kui ka süsteemset lähenemist. Oluline on patsiendi ja raviarsti koostöö. Patsiendil peab olema arusaam raviskeemist ja selle vajalikkusest ning raviotsused peaksid sündima koostöös.

"Paljudel, eriti vanematel ja mitut ravimit tarvitavatel inimestel, on raviskeemi järgimine keeruline – unustatakse annuseid, võetakse ravimid valel ajal või kogemata topelt. Hea näide süsteemsest lahendusest on Soome praktika, kus apteek komplekteerib kõik ühe päeva ravimid eraldi pakikestesse," selgitas Kariis. Ta lisas, et selline lahendus lihtsustab ravimite võtmist ning vähendab eksimisvõimalusi.

Sarnases raamistikus võiks tema sõnul arendada meeldetuletusskeeme ja teavitustööd, mis aitaksid patsientidel paremini mõista ravimite õigeaegse võtmise olulisust. "Nii saab ennetada haigustüsistusi ja toetada tervist pikemas perspektiivis," lisas Kariis.

Kõrvaltoimed soodustavad ravi katkestamist

Üks peamine takistus, mis viib psühhiaatriliste haiguste ravi katkestamiseni, on kõrvaltoimed. See omakorda võib lõppeda haiguse süvenemisega. Doktoritöös keskendus Kariis põhjalikumalt antidepressantide kõrvaltoimetele. Nende tõttu katkestab ravi ligi 37 protsenti patsientidest. Uuring näitas, et teatud geenivariandid mõjutavad kõrvaltoimete tekkimise võimalust sedavõrd palju, et arstid peaksid nendega arvestama juba ravikuuri määrates.

"Võtsime luubi alla 25 levinumat kõrvaltoimet, sealhulgas iivelduse, kaalutõusu, unisuse ja peavalu. Leidsime ligi 10 000 geenidoonori andmetele tuginedes, et aeglasemat ravimi lagundamist põhjustava geenivariandiga inimestel oli 49 protsenti suurem tõenäosus kõrvaltoimete tekkeks kui normaalse lagundamise kiirusega inimestel. Seevastu ülikiiretel lagundajatel oli risk 17 protsenti väiksem," selgitas Kariis uuritud CYP2C19 geeni mõju.

CYP2C19 geen kodeerib samanimelist ensüümi, mis kuulub ravimeid lagundavate ensüümide perekonda CYP-P450. Need ensüümid lagundavad 80 protsenti ravimitest, sealhulgas teatud antidepressante. Samuti uurisid teadlased eestlastele iseloomulikku geenikadu, mille tulemusel selgus, et selle mõju kõrvaltoimete tekkimisele oli suur ja vajab seega Eestis erilist tähelepanu.

Kokkuvõtlikult tähendab see, et sama ravim võib sõltuvalt geneetilisest profiilist eri inimestele mõjuda väga erinevalt. Sõltuvalt ravimi lagundamise kiirusest võiks arst seetõttu kohandada ravimi annust või soovitada mõnda teist antidepressanti.

"Mida täpsemalt suudame tuvastada kõrvaltoimete tekkepõhjusi ja neid raviplaani koostamisel arvesse võtta, seda väiksem on tõenäosus, et ravi takerdub kõrvaltoimete tõttu katkestamise taha," nentis Kariis töö tulemuste põhjal. Siinkohal on tema sõnul oluline teada, et kuigi kõik ravimid võivad põhjustada kõrvaltoimeid, tuleks nende ilmnemisel või hirmuga nende ees pöörduda arsti või apteekri poole, mitte iseseisvalt raviskeemi muuta.

Kariis nentis oma töö tulemuste põhjal, et paljud patsiendid ei järgi praegu Eestis neile määratud raviskeemi. Sellel võib olla suur roll nii praeguste tervishoiukulude kokkuhoiul kui ka tulevikukulutuste optimeerimisel.

Nooremteadur lisas, et Eestis on olemas terviseinfosüsteem, mis annab võimaluse süsteemseteks tervise uuringuteks ja geeniinfo rakendamiseks kliinilises praktikas. See avab tee personaalsemale lähenemisele meditsiinis, kus arstid saavad tulevikus langetada raviotsuseid vastavalt patsiendi geneetilisele profiilile ja kasutada tervishoiu ressursse senisest otstarbekamalt.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi psühhiaatrilise genoomika nooremteadur Hanna Maria Kariis kaitseb oma doktoritöö teemal "Psühhiaatriliste ja kardiovaskulaarsete haiguste ravitulemuste parandamine" 3. novembril. Kariisi juhendasid Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Maris Alver, neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto ja farmakogeneetika professor Lili Milani. Oponeerib Aleksi Tornio Turu Ülikooli keskhaiglast.