Ühe esimese tulemusena selgus andmebaasi analüüsist, et inimesed ei näe unenägusid ainult niiöelda REM-unefaasis, vaid ka muul ajal.

REM-faas on aeg, mil inimesed liigutavad laugude all kiiresti silmi, arvatavasti seoses unenägemisega.

William Wong Austraaliast Monashi Ülikoolist, Rubén Herzog Prantsusmaalt Sorbonne'i Ülikoolist ja nende kolleegid hõlmasid andmebaasi 506 magajat ja nende 2643 magamist. Iga magamise kohta on olemas nii elektroentsefalogramm kui ka unenäoraport.

Autorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et nende tähelepaneku järgi tuleb suur hulk unenägusid ette sügavama ja rahulikuma une faasis, niinimetatud mitte-REM-unes, mida on varem peetud enamasti unenägudeta une ajaks.

Huvitav on see, et kui inimene näeb und sügava une faasis, siis meenutab ta ajuaktiivsuse muster pigem hoopis ärkveloleku mustrit kui klassikalist süvauneaja mustrit.

Võib siis öelda, et mõnes mõttes on aju kõige sügavama une ajal aeg-ajalt hoopis ärkvel, vähemalt osaliselt.

Teadlased lasid ka tehisaru-algoritmidel analüüsida katseisikute ajuaktiivsust enne ärkamist.

Tehisaru suutis järjepideva headusega ära arvata, mida inimene sel ajal parajasti unes nägi. See tähendab, et unenägude privaatsus kipub tänapäeval vähenema.

Suur huvi unenägude ja teadvuse öiste askelduste vastu on inimkonda saatnud niiöelda algusest peale, sealhulgas teadaolevalt Egiptuses, Mesopotaamias ja Kreekas.

Vähemalt sama suurt huvi pakub magamine ja uni tänapäeval ka paljudele teadlastele.

Unenähtusi uurides on lootust üha paremat abi anda mitmesuguste unevaevuste all kannatajatele, nii kroonilistele unetutele kui ka näiteks somnambuulidele ehk kuutõbistele.

Uneuuringutest loodetakse kasu ka mälu ja õppimise aluste paremaks tundmasaamiseks.

Aga ka teadvuse mõistmise huvilised leiavad uneuuringutest teadvuse neuraalseid korrelaate ehk panevad tähele nähtusi, mis teadvusilmingutega ajus kaasnevad.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.