Kuigi lihatarbimise vähendamine aitab kahtlemata loodust säästa, on selle alternatiivide mõju inimese tervisele Lutter sõnul veel vähe uuritud. "Nähakse, et peaksime vähendama liha tarbimist, et vähendada keskkonnajalajälge, aga samas tekib küsimus, kuivõrd selline toitumine mõjutab inimese tervist. Paraku pikaajalisi uuringuid lihaalternatiivide tarbimise ja tervisemõjude kohta ei ole," tõdes Lutter "Terevisioonile" antud intervjuus.

Lutter tõi näite kolme aasta tagusest Rootsi uuringust, kus vaadeldi sealseid taimseid lihaalternatiive. Ligi 60 protsenti toodetest kukkusid katsetes läbi, sest neis sisalduv raud polnud kehale omastatav. Samas väitsid tootjad pakendil, et tooted on rauaga rikastatud ja omistasid neile rauaga seotud tervist toetavaid omadusi.

Peamise murekohana näeb Lutter, et paljud lihatooteid jäljendavad alternatiivid on oma olemuselt ülitöödeldud toit. "Valdavalt klassifitseeruvad need taimsed lihaalternatiivid ülitöödeldud toiduainete kategooriasse," märkis ta. See tähendab, et tooraine, näiteks taimne valk, eraldatakse ja seda töödeldakse mitmete tehnoloogiliste protsessidega, mille käigus lisatakse muid aineid.  

"Kui me vaatame taimsete lihaalternatiivide koostist, siis koostise nimekirjad on väga pikad, sisaldades lisaaineid," selgitas Lutter. Sageli leidub sellistes toodetes ka hulganisti küllastunud rasvu ja peidetud soola, mis võib soodustada südame-veresoonkonna haiguste teket.  

Teadur rõhutas samas, et inimesed ei tohiks automaatselt võrdsustada taimset toitu ja taimseid lihaalternatiive. "Võib-olla on ka see väärarusaam, et taimset toitumist seostatakse tervislikkusega, aga taimne toit ja taimsed lihaalternatiivid ei ole võrdväärsed," nentis Lutter. Riiklikud toitumissoovitused põhinevad vähe töödeldud või töötlemata taimsel toidul, mis on ülitöödeldud alternatiividest märksa toitainerikkam.  

Lisaks võib taimsetes lihaalternatiivides leiduda antitoitaineid. Need taimedes looduslikult leiduvad ühendid pärsivad nii valkude seeduvust kui ka oluliste mineraalainete, näiteks raua, kättesaadavust kehale. Lutteri hinnangul pole tootjad neile teemadele seni piisavalt tähelepanu pööranud, mis tuleneb pigem teadmatusest ja puudulikest regulatsioonidest.

"Loomulikult ei saa tootjaid süüdistada. Pigem tuleneb see teadmatusest, sest regulatiivne pool ei ole tulnud järele, mida täpselt tootjad peavad hindama oma toote ohutuse aspektist ja kuidas hinnata tervislikkust," selgitas ta.  

Putukad ja mikroobid valguallikana

Kuigi taimsed alternatiivid on oma taskukohasuse tõttu praegu kõige levinumad, nähakse tulevikus potentsiaali ka teistel valguallikatel. Liis Lutter tõi välja putukavalgu, mis on oma profiililt lihaga võrdväärne. Oma mured on sellelgi. "Eetilised aspektid ja need samad antitoitained võivad takistada nii valgu seeduvust kui ka mineraaltoitainete sisaldust, ja loomulikult ka igasuguste patogeenide levik," sõnas nooremteadur

Teine paljulubav suund on mikroobide, sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamine valkude tootmiseks ehk fermentatsioon. Selle meetodi eelis on väike keskkonnajalajälg, kuna valgu tootmiseks pole tarvis suuri maa-alasid. Veelgi edasi minnes saab kasutada täppisfermentatsiooni. "Selle puhul kasutame geneetiliselt muundatud mikroorganisme, et mikroob hakkaks meile tootma vajalikku ühendit [...] kõrge tootlikkusega," selgitas teadur.

Arendusjärgus olev kultiveeritud ehk laboris kasvatatud liha ei pruugi olla keskkonna seisukohast imerohi. Selle tootmise keskkonnajalajälge hinnatakse praegu linnuliha tootmisega võrreldavaks või isegi suuremaks.

Kõik taolised uudsed tooted – putukad, mikroobidest toodetud valgud ja kultiveeritud liha – liigituvad Euroopa Liidus uuendtoidu alla. See tähendab, et enne turule lubamist peavad need läbima Euroopa Toiduohutusameti riskihindamise ja saama Euroopa Komisjonilt loa. Näiteks kultiveeritud liha lubatakse praegu müüa vaid USA-s, Iisraelis ja Singapuris, kuid mitte veel Euroopa Liidus.  

Lutteri sõnul on praegu kõige suurem turg küll taimsetel alternatiividel, kuid tarbijatel tasub nende valimisel olla teadlik. Sildi "taimne" taga võib peituda ülitöödeldud toode, mille tervislikkus ei pruugi olla võrreldav töötlemata köögi- ja kaunviljadega. Seega tasub pakendilt alati lugeda koostisosade nimekirja ja toitumisalast teavet.