NASA kulgur Perseverance on alates 2021. aasta veebruarist uurinud Jezero kraatrit, kus laius kunagi suur järv. Teadlased peavad seda üheks lootustandvamaks paigaks, kust otsida märke iidsest elust. Hiljuti uuris kulgur kraatri lääneservas asuvat Neretva oru paljandit Bright Angel.

Teadlased avastasid selle käigus orgaanilist süsinikku sisaldavaid mudakivimeid, milles leidus väikeseid, kuni millimeetrise läbimõõduga sõlmekesi ja laike. Hellitlevalt "mooniseemneteks" ja "leoparditäppideks" hüütud moodustised osutusid rauarikasteks mineraalideks.

Uuringut juhtinud Stony Brooki ülikooli planeediteadlane Joel Hurowitz märkis leide tutvustaval pressikonverentsil, et ilmselt on tegu raudfosfaadi, ilmselt vivianiidi, ja raudsulfiidiga, tõenäoliselt greigiidiga. Mineraalid näivad olevat tekkinud keemiliste reaktsioonide tulemusena Bright Angeli kihistu muda ja selles leiduva orgaanilise aine vahel.

Kivimite tekstuur viitab Hurowitzi hinnangul, et need leidsid aset madalal temperatuuril, vahetult pärast setete ladestumist iidsesse järvepõhja. Maal seostatavad bioloogid selliseid jälgi enamasti orgaanilist ainet toiduna kasutavate mikroobide elutegevusega.

Leidude erakordsus seisneb selles, et keemiliselt redutseerunud mineraalid, nagu vivianiit ja greigiit, paiknevad oksüdeerunud mudakivimi sees. See viitab redoksreaktsioonidele, kus elektronid kanduvad ühelt ainelt teisele. Orgaanilise süsiniku olemasolu osutab aga võimalusele, et see mängis võtmerolli ka reaktsioonide algatamises.

Uurimisrühma liikme Michael Tice'i sõnul on sõlmekeste ja laikude koostist lihtne seletada mikroobse eluga, kuid ainult geoloogiliste protsessidega on nende tekitamine juba raskem.

Sellegipoolest rõhutavad teadlased, et leidu tuleb pidada potentsiaalseks elumärgiks, mitte kindlaks tõendiks elust. Hurowitz lisas, et sarnaseid reaktsioone võivad tekitada ka elutale loodusele iseloomulikud keemilised protsessid ja võimalust ei saa ainult kulguri andmete põhjal täielikult välistada.

Põhjapanevama järelduse tegemiseks tuleks Bright Angeli kihistust võetud proovid tuua Maale, kus neid saaks analüüsida palju võimsamate instrumentidega. Perseverance puuriski 2024. aasta juulis Cheyava Fallsi nimelisest kivimist proovi, mis kannab nime Sapphire Canyon ja ootab nüüd koos teiste proovidega transporti Maale. Praegu on aga NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühine missioon Marsi proovide tagasitoomiseks eelarvekärbete ja muude väljakutsete tõttu ebakindel.

Sõltumata sellest, kas tegu on iidse elu jälgedega või mitte, näitavad avastused, et kunagisel Marsil toimusid märkimisväärselt keerukad keemilised protsessid. SETI instituudi teadlase Janice Bishopi ja Massachusettsi ülikooli professori Mario Parente sõnul valgustaksid Marsilt toodud proovide laboratoorsed analüüsid prebiootilise ja isegi bioloogilise keemia potentsiaali ka teistel taevakehadel.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.