Kulgur nimega Zhurong on Marsi põhjapoolkeral Utopia piirkonnas oma kulgemisi kulgenud juba kolm aastat. Just ses piirkonnas on ka varem kunagise mere märke usutud nägevat.

Bo Wu Hong Kongi Polütehnikaülikoolist kirjutab koos kolleegidega ajakirjas Scientific Reports kulguri nähtud märkidest: auguga koonustest ja kahtlastest süvenditest.

Varasemate uuringute põhjal arvatakse, et kraatreid meenutava auguga koonused võivad pärineda niiöelda mudavulkaanidest, mida võis veerohkeis paigus olla.

Wu ja kolleegide hinnangul tekkis nende uuritud piirkonda meri umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, kui marsipind sealkandis äkitselt veega üle ujutati. Seejärel meri jäätus, liikuv jää kujundas rannajoont, kuni meri umbes 3,4 miljardi aasta eest kadus.

Autorid lisavad siiski ettevaatlikult, et päris kindlad nad mere kunagises olemasolus ka ei ole. Et kindlust saada, tuleks paikkonnast kive korjata ja need lähemaks uurimiseks Maale toimetada.

Seni lisab kahtlust asjaolu, et hiinlaste leitud väidetavad märgid on paistavad olevat ajahambale ülihästi vastu pidanud. Marss ei ole küll geoloogiliselt väga aktiivne planeet, kuid mitte ka päris passiivne; pinnavormid kuluvad, kuigi aeglaselt.

Teadlased on kunagise mere võimalikkuse ja tegelikkuse üle Marsil arutlenud juba aastakümneid. Küsimuse nii- või teistpidine lahendus aitaks paremini aimu saada, kas Maa on ainus elu kanda võiv taevakeha Päikesesüsteemis või on neid ikkagi teisi veel.

Enamasti arvatakse, et maine elu on pärit merest, mistõttu peetakse mere olemasolu enamasti ka elu eelduseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.