Marss on märksa mineraalivaesem kui Maa, hoolimata sellest, et Marsi pinda on uuritud juba pool sajandit. Hoolimata sellestki, et Maal ja Marsil on muidu rohkesti sarnasusi, sest omal ajal tekkisid mõlemad päris ühesuguste noorte planeetidena.

Värske teadusuuringu järgi on nähtuse põhjus selles, et Marsi olud on soodustanud siiski märksa vähem uute mineraalide võimalikke tekkeradu kui Maa olud.

Rühm Ameerika teadlasi eesotsas Robert Hazeniga Washingtoni linnas tegutsevast Carnegie Instituudist vaatas terasel pilgul üle kõik 161 teada olevat Marsi-mineraali, nii kohapeal vaadelduid kui ka Marsilt pärit meteoriitidest leituid.

Nende analüüs osutas, et Marsil peab olema kasutuses olnud 20 erisugust mineraalide tekkimise põhirada. Meil Maal on neid põhiradu tuvastatud 57, seega ligi kolm korda rohkem.

Maa ja Marsi noorusajal kujunes mõlema planeedi esimene mineraalide põlvkond arvatavasti enam-vähem ühtemoodi: mineraalid kristalliseerusid jahtuvast magmast.

Et Marsil leidus sellal ka vett, siis kulges edasinegi mineraalimoodustus hüdrotermiliste nähtuste toimel küllap mõlemal planeedil üsna rööbiti.

Kuid kui Maal algas laamtektoonika ehk mandritriiv ja hakkas pulbitsema elu, avanes siin uute mineraalide tekkeks arvukalt uusi radu. Marsi koores aga laamu ei ole, võib-olla ei ole seal kunagi elugi olnud, ja uued rajad jäid tulemata.

Kindlasti ilmub kunagi Marsi sisemusest päevavalgele veel mineraale, aga arvata on, kirjutavad Hazen ja kaasautorid ajakirjas Journal of Geophysical Research: Planets, et Marsi mineraalirikkus jääb Maa omale lõpuks ikkagi suurusjärgu võrra alla.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.