Arvatakse, et igal aastal potsab maale või sulpsab vette umbes 17 000 uut meteoriiti.

Nüüd tuleb teadusuuringutest välja, et suurem osa meteoriitidest on saabunud väikesest hulgast niinimetatud asteroidiperekondadest, võib-olla isegi vähesest hulgast killunenud üksikasteroididest.

Kaks teadlasrühma, üks eesotsas Miroslav Brožiga Tšehhist Karli Ülikoolist, teine Michaël Marsset'ga Euroopa Lõunaobservatooriumist Tšiilis, on avaldanud oma tulemused ajakirjas Nature.

Nad on püüdnud muu hulgas meteoorkehade arvatavate trajektooride järgi mõistatada nende päritolupaika.

Meteoriite on mitmesuguseid, aga kõige rohkem esineb niinimetatud kondriite, mis sisaldavad ümaraid terakesi ehk kondreid.

Brož ja ta kaaslased väidavad nüüd, et kõige tavalisemad kondriidid pärinevad algselt enam kui 30 kilomeetrise läbimõõduga asteroididest, mis on osalenud vähem kui 30 miljonit aastat tagasi toimunud kokkupõrgetes.

Nad osutavad muu hulgas just asteroidiperedele nimega Koronis ja Massalia, mis sobivad arvutimudeli järgi hästi just Maale langevate meteoorkehade allikaks.

Marsset ja tema rühma liikmed on lähemalt uurinud just Massalia asteroidiperest pärinevaid kondriitmeteoriite.

Nad on kõrvutanud Massalia pere asteroidide spektroskoobiliste mõõtmiste põhjal määratud koostist ja Maalt leitud niinimetatud L-tüüpi kondriitide koostist ning leidnud need omavahel väga sarnased olevat.

Nad mudeldasid arvutil ka umbes 470 miljonit aastat tagasi toimunud suurt kokkupõrget Päikesesüsteemi asteroidivöös, mille tulemusel Massalia perekond tekkis.

Tundub, et just sellest põrkest pärinebki ordoviitsiumi ajastu paekivis leiduv rohke meteoriidimaterjal.

Tulevasi asteroidide lähiuuringuid kavandades oleks küllap põnev uurida kosmoseaparaatide abiga ka just neid peresid, kust suur osa meie meteoriite pärineb.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.