Kliimateadlased osutavad juba paarkümmend aastat, et tormid, põuad ja kuumalained on kliimamuutuste sagenenud. Nüüd valmis ühel rahvusvahelisel teadlasrühmal sel teemal seni põhjalikem analüüs, kus süsinikuheitmed viidi kokku need õhku paisanud fossiilkütuste tootjatega. Uuring osutab, et umbes neljandikku aastatel 2000–2023 ette tulnud kuumalainetest saab otseselt seostada kindlate energiahiidude kasvuhoonegaaside heitmega, vahendab Nature News.

Leid võib pakkuda edaspidi tuge kohtuasjades, kus üritatakse ettevõtteid nende kliimamõju eest vastutama panna. Uuringu ühe autori ja Šveitsi föderaalse tehnoloogiainstituudi kliimateadlase Yann Quilcaille'i sõnul ei saa tema teadlasena kedagi kuumalainete eest seaduse silmis vastutusele võtta. Küll aga saab ta väita, et kõik loetletud ettevõtted on kasvatanud oma tegevusega kuumalainete esinemissagedust ja muutnud neid tugevamaks.

"Sisuliselt võimatu"

Uuringu valim hõlmas aastatel 2000–2023 esinenud 213 kuumalainet. Ilmnes, et ilma inimtekkelise kliimamuutuseta oleks nende esinemine olnud sisuliselt võimatu. Energiaettevõtete ja teiste suurte süsinikuemiteerijate heitmed kasvatasid 53 kuumalaine esinemisvõimalust enam kui 10 000 korda suuremaks.

Tegu pole esimese uuringuga, mis seostab kliimamõju fossiilkütuste tootjatega. Küll aga pole kunagi varem seostatud omavahel üksikuid ettevõtteid ja kindlaid kuumalaineid.

Õigusekspertide sõnul võiks leitud tõendid minna käiku kindlatele äärmuslikele kliimasündmustele keskenduvatele kohtuasjades: näiteks seoses 2021. aastal USA Vaikse ookeani looderannikut tabanud kuumalainega. Oregoni osariigis asuv Multnomah maakond andis selle tõttu 52 miljardi USA dollari suuruse kahjunõudega hagi sellesse kuumalainesse panustanud fossiilkütuste tootjate vastu.

Suur heide

Uues uuringus hindasid Yann Quilcaille ja kolleegid alustuseks 180 n-ö süsinikuhiiu kasvuhoonegaaside heitmete kogust. Nende sekka kuulus mitu suurt energiakorporatsiooni, aga ka riiklikud energiatootjad nagu Saudi Araabia Aramco või Vene Gazprom. Lisaks ajas töörühm tsemendi- ja söetootmise jälgi riikides nagu India ja Hiina. Ilmnes, et kogu maailma ajaloolisest kasvuhoonegaaside heitmest tulenes ligi 57 protsenti just nende tegevusest.

Järgmiseks analüüsis töörühm kliimamudelitega üleilmseid temperatuuri trende juhul, kui atmosfääris leidus või ei leidunud suuremate süsinikuemiteerijate kasvuhoonegaase. Seejärel hindasid nad, kui suur võiks olla inimtekkelise kliimamuutuse tõenäoline mõju üle maailma aset leidnud kuumalainetele. Viimaks viisid nad kuumalained kokku kõigi süsinikuhiidudega seotud kasvuhoonegaasi-heitmetega.

Hoolimata üksikutele süsinikuhiidudele omistatud märkimisväärsest vastutusest jäi tulemustesse paljudel juhtudel siiski määramatust. Suuresti on see tingitud sellest, et äärmuslikke kuumalaineid esineb statistiliselt harva.

Näiteks osutab töörühma keskmistatud hinnang, et ExxonMobili heitmed suurendasid 2021. aasta Vaikse ookeani looderanniku kuumalaine tekketõenäosust üle 10 000 korra. Hinnanguvahemiku kõige tagasihoidlikumas otsas kergitas ExxonMobili panus kuumalaine tõenäosust aga vaid ligi viiendiku võrra.

Juriidilised küsimused

Uuringuga mitte seotud Columbia Ülikooli juurateadlase Jessica Wentzi sõnul annab uuring väga vajaliku panuse avalikku arutellu kliimakahjude eest vastutuse omistamise teemal. Samuti võib uuring mõjutada otseselt kümneid juba käimasolevaid kohtuasju fossiilkütuste tootjate vastu. Siiski on teadus neis kohtuasjades vaid üks tegur paljudest.

Näiteks on õhus juriidiline küsimus, kas ja mil määral on üldse mõistlik energiaettevõtteid kliimamuutuse eest vastutusele võtta. Õiguslikult tegutsevad need riiklike ja rahvusvaheliste seaduste piires ning saavad tihtipeale valitsuselt toetust. Liiatigi on ettevõtete kliendid need, kes tegelikult kütuseid põletavad ja kasvuhoonegaase õhku paiskavad.

Wentzi sõnul lähtub enamik paarikümnest USA-s käivast kohtuasjast arutluskäigust, et fossiilkütuste tootjad ise olid enda pakutavate toodetega kaasnevatest ohtudest teadlikud. Lisaks töötasid need aktiivselt vastu nii teadusele kui ka valitsuse poliitikatele, mis võinuks neid kahjusid ennetada. Wentzi sõnul on need ettevõtted avalikkust eksitanud.

Uuring avaldati ajakirjas Nature.