Copernicus: juuli oli erakordselt soe, ent peatas rekordijada

Lõppenud juuli paigutus oma temperatuuriga maailmas mõõtmisajaloo kolmandaks, ent pakkus enam kui aasta kestnud rekordite jadale vaheldust. Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste teenistuse (C3S) andmetel oli maailma keskmine õhutemperatuur seekord tööstusajastu-eelsest keskmisest 1,25 °C võrra soojem.
Möödunud juuli oli 0,27 °C jahedam kui rekordiline 2023. aasta ja 0,23 °C jahedam kui 2024. aasta juuli. Sellegipoolest küündis kuu keskmine õhutemperatuur 16,68 °C-ni, ületades sellega võrdlusperioodi (1991–2020) keskmist 0,45 °C võrra.
Võrreldes aastatega 1850–1900, mida kasutatakse tööstusajastueelse taseme võrdlusalusena, oli juuli 1,25 °C soojem. Viimasest 25 kuust oli see seööega neljas kuu, mil üleilmne temperatuur jäi alla Pariisi kliimaleppes väljakäidud 1,5 °C eesmärgi.
Copernicuse kliimamuutuste teenistuse direktori Carlo Buontempo sõnul on kuid kestnud rekordijada praeguseks katkenud, kuid see ei tähenda kliimamuutuse peatumist. Selle ühe ilminguna kimbutasid mitmeid maailma piirkondi juulis katastroofilised üleujutused ja äärmuslik kuumus.
Viimase 12 kuu keskmine temperatuur ületab tööstusajastu-eelset taset 1,53 °C võrra. Copernicuse teadlased märgivad, et kuigi nende andmestiku põhjal ületas planeedi keskmine temperatuur pikalt tööstusajastueelse taset enam kui 1,5 kraadi võrra, ei pruugi seda kinnitada teiste suuremate kliimateenistuste andmekogud. Mitmel kuul ületati piir väga napilt ja eri andmestike vahel esineb erinevusi. Copernicuse analüüsid põhinevad ERA5 andmestikul, mis koondab miljardeid mõõtmisandmeid satelliitidelt, laevadelt, lennukitelt ja ilmajaamadest üle maailma.
Euroopas oli lõppenud juuli keskmine temperatuur 21,12 °C, ületades aastate 1991–2020 keskmist 1,30 °C võrra. Alates regulaarsete temperatuurimõõtmiste algusest on olnud veel neli soojemat juulikuud.
Kõige enam ületas temperatuur keskmist Fennoskandias, kus kuumalaineid esines nii Rootsis kui ka Soomes. Samuti kannatasid kuumalainete ja metsatulekahjude käes Kagu-Euroopa riigid. Türgis mõõdeti uus rahvuslik kuumarekord – 50,5 °C. Kesk-Euroopas, Venemaa lääneosas ja paiguti Hispaanias oli aga ilm keskmisest jahedam.
Maailmamere pinnatemperatuur jäi 20,77 °C-ga alla vaid 2023. aasta juuli rekordile. Arktika merejää ulatus oli juulis keskmisest kümme protsenti väiksem, olles peaaegu võrdne 2012. ja 2021. aasta näitajatega. Antarktika merejää ulatus oli keskmisest kaheksa protsenti väiksem, ületades vaid 2023. ja 2024. aasta näitajaid.
Eestis oli keskmisest soojem
Eesti keskmine õhutemperatuur oli ilmateenistuse andmetel 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik. Maksimaalne õhutemperatuur 31,3 °C registreeriti 30. juulil Kunda rannikujaamas. Õhutemperatuuri miinimum oli 5,5 °C, mis mõõdeti 5. juulil Kuusikul.
Lisaks oli kuu esimesel poolel mitu võimast äikesetormi. Tormituuled räsisid 3.–4. juulil nii Lõuna-Eestit kui ka põhjarannikut: torm murdis hulgaliselt puid, lennutas siin-seal katuseid ja tugevatest sadudest tekkisid mõnel pool lühiajalised üleujutused. Teine suurem äikesetorm jõudis Lõuna-Eestisse 11. juuli õhtupoolikul.
Pilv-maa-välke registreeriti kuu jooksul kokku 21 116, mis on enam kui kaks korda rohkem kui aastate 2005–2024 keskmine. Neist enim, 6080, registreeriti 12. juulil.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa




























