Ülitöödeldud toit käib tervisele
Inimene on toitu ikka enne söömist töödelnud: küpsetanud, soolanud ja nii edasi. See on üks neid kombeid, mis eristab inimest loomariigist.
Viimastel aastakümnetel on aga toidust saanud mitte ainult äri, vaid ka tööstus, ja suur osa saadaolevast toidust on nii-öelda ülitöödeldud: toidukombinaadis võivad tulevased suutäied saada tunda kõrget rõhku ja temperatuuri ja keemilist muundust ning mitmesuguste varem tundmatute lisaainete juurdetulekut.
Rahvusvaheline teadlasrühm on nüüd saanud uut tõendust, et ülitöödeldud toit ei tarvitse sugugi hästi mõjuda inimese tervisele.
Jessica Preston Taanist Kopenhaageni Ülikoolist ja ta kolleegid avastasid oma katsetes, et ülitöödeldud toitu söövate inimeste kehakaal tõuseb rohkem kui töötlemata toitu söövatel inimestel.
Katseisikuteks oli 43 meest vanuses 20 kuni 35 aastat. Ühtedel ja samadel katsemeestel lasti süüa mõlemat sorti toitu, kumbagi kolm nädalat järjest, kolmekuulise vahega.
Pooled sõid esimesena ülitöödeldud, pooled töötlemata toitu. Pooled mehed said seejuures toiduga 500 kilokalorit optimaalsega võrreldes rohkem, pooled said oma kehakaalu ja füüsilist aktiivsust arvestades optimaalse kalorihulga.
Makrotoitaineid ehk rasvu, valke ja süsivesikuid oli kõigi meeste toidus ühesugustes proportsioonides.
Preston ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Cell Metabolism, et ülitöödeldud toidu sööjatel tõusis kehakaal keskmiselt ühe kilo võrra rohkem kui vähem töödeldud toidu sööjatel, hoolimata sellest, kas nad olid lisakaloreid saanud või mitte.
Aga veel märkasid teadlased, et ülitöödeldud toit alandas meestel testosterooni taset ja kehvendas südame-veresoonkonna tervisenäitajaid. Samuti tõusis nende kehas plastis leiduva ja hormoonide talitlust häiriva aine, ftalaadi sisaldus.
Teadlased järeldavad, et ülitöödeldud toidu pikaajalise tarbimise tagajärjed võivad olla tõsised. Nad soovitavad seda asjaolu ka toitumissoovitustes rohkem kajastada.
