Sugulaskeeled annavad vastuseid eesti keele arenguküsimustele
Kuigi eesti keelt võib keeleteadlaste sõnul pidada suureks keeleks, siis väiksemate sugulaskeelte uurimine ja nende ajalooline taust aitab lahti mõtestada ka eesti keele arengut.
Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp rõhutas, et väikeste keelte uurimine on oluline nii teaduslikust kui ka praktilisest vaatenurgast. "Kui meil tekib küsimus eesti keele kohta, leiame sageli vastuse sugulaskeelte võrdlusest, olgu selleks soome, vepsa või laiemalt läänemeresoome keeled," selgitas ta Vikerraadio saates "Huvitaja". Sugulaskeelte ajalooline taust aitab lahti mõtestada ka eesti keele arengut.
Kuid väikeste keelte uurimisel on ka teine tahk: nende kõnelejate mured ja lootused. "Kas meie keel püsib vastu? Kas see on piisavalt rikas, et lugeda oma keeles raamatuid? Kas meil on hästi toimiv kirjaviis? Need küsimused on igal keelekogukonnal sarnased," ütles Klumpp.
Professori sõnul võib väikese kogukonna keel olla väga haavatav. Kui piirkond satub tugevama ja atraktiivsema keele mõju alla, võivad noored hakata oma emakeelt vältima. "See võib juhtuda ühe põlvkonna jooksul," nentis ta. Nii juhtus näiteks kamassi keelega, mida 1960.–1970. aastatel rääkisid vaid üksikud inimesed.
Sageli loetakse keele suurust kõnelejate arvu järgi. Ungari, soome ja eesti on selgelt tugevad keeled, samas kui näiteks udmurdi või nganassaani keelt kõneleb juba vaid käputäis inimesi. "Keeleteadlase vaatepunktist ei ole aga väikeseid keeli olemas: iga keel on sama rikas ja keerukas," rõhutas Klumpp.
Suured soome-ugri keeled – ungari, soome ja ka eesti – on heas seisus. Neil on oma riiklus, kirjakeel ja institutsionaalne tugi. "Mured tekivad pigem keelte sees, näiteks vaidlused võru või teiste lõunaeesti keelte staatuse üle," ütles Klumpp.
Paljud väiksemad keeled, eriti Venemaal, on aga raskemas olukorras. Siin mängivad rolli nii kõnelejate vähene huvi kui ka põlvkondade vahetus. "Kui lapsed enam oma vanemate keelt ei räägi, on see valus kogemus," märkis Klumpp. Samas on tehnoloogia loonud uusi võimalusi: sotsiaalmeedia ja interneti kaudu saab kogukondi üle maailma kokku tuua, mis toetab väikeste keelte püsimist.
Venemaa algatatud sõda Ukrainas on mõjutanud ka fennougristikat. Uurijate välitööd Venemaal on katkenud, arhiivid on suletud ja kontaktid piiratud. "Kui taotled projekti, pead juba ette kirjutama, et sinu töö ei sõltu Venemaal kogutud andmetest, sest sinna ei pääse," kirjeldas Klumpp.
Samas on tekkinud uusi uurimisvõimalusi just Eestis. Siinsed mordva, mari ja teiste keelte diasporaad pakuvad ainulaadset võimalust jälgida, kuidas väikesed keeled muutuvad eesti keele mõjul. See on Klumppi sõnul teadlastele väga huvitav.
Sel nädalal toimub Tartus maailma suurim fennougristika teadusüritus: rahvusvaheline soome-ugri kongress. Alates 1960. aastast iga viie aasta tagant toimuv kongress toob kokku keeleteadlasi, ajaloolasi, arheolooge ja geneetikuid, et uurida ja mõtestada soome-ugri rahvaste keeli ja kultuure.


















