Bioloog Urmas Tartes selgitas "Vikerhommikus", et lutikad levivad, kui inimesed viibivad tihedalt koos ja tullakse kokku erinevatest paikadest. Nii on ka suur tõenäosus, et kaasa satub midagi või kedagi, kes ei ole oodatud.

"Eks lutikate asurkond püsib meil ennekõike sellistes kodudes, kus võibolla ollakse mõnes osas lohakamad ja natuke hoolimatumad," ütles ta. Näiteks ühestki hotellist Tartes endaga lutikaid kaasa toonud ei ole.

Kui lutikad on mõnes kortermajas, siis seal on palju pragusid, kus pääseb ühest kortermajast teise. "Aga rahustuseks võib öelda, et lutikad pikki rännakuid ette ei võta. Üldiselt nad tulevad ikkagi asjadega kaasa, kui ollakse kusagil mujal ööbinud. Nii on nad ka kasarmusse sattunud," rääkis bioloog. Ehk siis peamiselt levivad lutikad inimeste asjadega.

Keemiline tõrje on Tartese sõnul muutunud järjest ebatõhusamaks, sest lutikad on mürkide suhtes väga vastupidavad. "Mürk, mis mõni aeg tagasi toiminuks, ei pruugi enam mingit mõju avaldada," märkis ta.

Tartese sõnul on see keemiliste tõrjevahendite üldine häda, et nende tõhusus kipub vähemalt teatud putukaliikide osas langema. Aga on teisi lahendusi, mis on täielikult lollikindlad, kuid nõuavad Tartese sõnul hoolikat tegutsemist.

Kõige kindlam ja ohutum meetod lutikatega võitluses on kuumtöötlus. "Kuumus on lutikale täielikult lollikindel meetod ja selle suhtes ei teki resistentsust," kinnitas Tartes. Samas rõhutas ta, et tõrje nõuab järjepidevat tegutsemist ja kannatlikkust.

See tähendab, et asjad tuleks tõsta näiteks sauna. "Kui inimene on reisil käinud, siis võiks saunas käia ja panna ka koti ilma seda lahti võtmata saunalavale vähemalt 60 kraadi kätte ning jätta selle sinna terveks ööks. Siis võime kindel olla, et sealt ei tule lutikaid ega muid elusorganisme kaasa," sõnas ta.  

Kasutada saab ka aurupuhastit, mis tungib pragudesse, kahjustamata maja konstruktsioone. Seejuures peab olema väga hoolikas, sest esmane töötlemine ei pruugi hävitada kõiki putukaid.