Miks on Pariisis järsku nõnda palju lutikaid, ei oska keegi päris täpselt öelda. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi entomoloog Mati Martini sõnul on üsna tavaline, et teadmata põhjusel hakkab osa liike massiliselt sigima, mistõttu tekib neid väga palju. 

Martin selgitas, et lutikad on parasiidid, kes imevad oma ohvri verd. Pärit on nad Vahemere piirkonnast ja seetõttu armastavad pigem sooja. Nõnda sobivad elamud neile elupaigaks hästi.

Üks põhjus, miks lutikaid on nõnda palju, võib olla seotud sellega, et tekkinud on uus mutatsioon, mis soodustab lutikate aktiivsust. Samuti reisivad inimesed rohkem. Mati Martini sõnul võivad Pariisi reisijad lutikaid ka kohvriga Eestisse tuua. Martin usub, et Eestis siiski häda nii laialdaseks ei muutu. Samas kütteperiood on lutikatele jällegi hea aeg, sest sooja nemad armastavad.

"Lutikatel on selline komme, et nad otsivad uusi ohvreid. Kui uus inimene läheb reisil hotellituppa, siis lutikad tajuvad uut objekti. Sama on täheldatud ka kirpude puhul, et kui tuleb võõras inimene, siis kirp, kes elab kohalikega sõbralikult koos, läheb kohe uudistama, kes nüüd tuli ja niimoodi viiaksegi nad edasi teistesse elupaikadesse," selgitas ta.

Välismeedias on kirjutatud, et paljud pariislased ei julge tunnistada, kui neil on kodus lutikad, sest kardavad, et teised peavad neid räpasteks. Martini sõnul ei ole lutikate levimine kuidagi seotud hügieeni või selle puudulikkusega. "Nendega on umbes samamoodi nagu täidega. Neid ka inimesed häbenevad, aga sinna ei ole midagi parata, kui nad tulevad. See lihtsalt on looduses niimoodi, et parasiidid leiavad oma ohvri üles," ütles ta.

Kui inimene puutub lutikatega kokku, siis Martini sõnul võivad osad muutuda parasiitide suhtes immuunseks. "Neile inimestele lutika süljes olevad ained ei mõju," lausus ta. Teistele aga võivad lutikahammustused tekitada kehale punaseid laike.

Lutikatest vabaneda on erakordselt raske. Parasiidid on öise eluviisiga ja päeval peidavad nad end kõikvõimalikesse pragudesse, näiteks pistikupesadesse. Kui sinna pihustada mürki, siis see ei pruugi igale poole jõuda. Nende tõrjumise teeb seegi raskeks, et lutikad võivad elu jooksul muneda väidetavalt kuni 500 muna. "Mürgiga ongi see probleem, et see ei mõju munadele. Kui lutikad saavad tapetud, siis munad jäävad alles ja nendest kooruvad uued lutikad," lausus ta. Munade arenemine võib võtta kuni paar kuud ja seetõttu tuleks kodu paari kuu pärast uuesti mürgitada.

Mürk DDT aitab hästi lutikate vastu, aga see keelati ära, sest tegemist oli ka inimestele ja paljudele teistelegi liikidele ohtliku ainega. Uued kaitsevahendid on leebemad ja need lutikate vastu eriti ei aita. Siin võib ka põhjus olla, miks nende arvukus massiliselt kasvab.

Kui inimene reisib ja on oht, et ta on selle jooksul lutikatega kokku puutunud, soovitab Martin kohvri tuppa viimise asemel see hoolikalt õues läbi vaadata. Kui on võimalik, võib kohvri viia pärast reisi kohe sooja sauna. Kütta võiks sauna umbes 60-70 kraadini ja hoida kohvrit seal. Sellel temperatuuril hakkavad lutikad juba hukkuma.