Eksperimentaalne HIV-vaktsiin tõestas esimestes katsetes oma ohutust

Teadlased astusid aastakümneid kestnud HIV-vaktsiini otsingutes väikese, kuid olulise sammu edasi. Uus mRNA-põhine vaktsiin osutus loomkatsetes ja enam kui sadat inimest hõlmanud kliinilises uuringus üldjoontes ohutuks ning tekitas HI-viirust blokeerivaid antikehi 80 protsendil osalejatest.
HIV-vastane võitlus toetub praegu peamiselt ravimitele. Need on osutunud viiruse leviku takistamisel vägagi edukaks ja muutnud kunagise surmava haiguse hallatavaks krooniliseks seisundiks. Sellegipoolest haigestus Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ainuüksi 2024. aastal 1,3 miljonit inimest, kellest ligi 120 000 olid lapsed. Seetõttu on teadlaste hinnangul epideemia lõplikuks peatamiseks hädasti vaja ka tõhusat ennetava mõjuga vaktsiini.
Aastakümneid kestnud püüdlused on olnud aga täis tagasilööke. Viirus suudab immuunsüsteemi eest osavalt kõrvale põigelda ja muteerub erakordselt kiiresti. Üks peamisi väljakutseid on seotud viiruse pinnal asuva valgu, niinimetatud ümbrise (Env) trimeeriga. Ühelt poolt kaitseb viiruse valke suhkrumolekulidest koosnev tihe kilp. Lisaks on viirus suutnud varasemaid vaktsiine segadusse ajada. See on ärgitanud immuunsüsteemi sihikule võtma valguosa, mille vastu toodetud antikehad tegelikku viirust kahjutuks teha ei suuda.
Uus mRNA-põhine vaktsiinikandidaat suunas immuunvastuse viiruse tegelikele nõrkadele kohtadele, peites eksitava viirusevalgu osa ära. Nüüd ajakirjas Science Translational Medicine ilmunud uuringud kinnitasid, et vaktsiinil pole silmanähtavaid tõsiseid kõrvaltoimeid ja see tekitab enamikul inimestel viirust blokeerivaid antikehi.
Uudne lähenemine
Varasemad vaktsiinikandidaadid on võtnud sihtmärgiks Env-valgu vaba ehk lahustuva vormi. Need ei suutnud aga tekitada viiruse vastu piisavalt tugevat kaitset. Probleem seisnes selles, et lahustuva valgu alusosa on paljastunud, kuid päris viiruse puhul on see membraani sisse peidetud. Sama kergesti ligipääsetav valgujupp tõmbas aga kogu immuunsüsteemi tähelepanu endale.
Uute uuringute taga olevad teadlased kasutasid probleemi lahendamiseks mRNA-tehnoloogiat. Nad töötasid välja vaktsiini, mis kandis endas juhiseid HIV ümbrise valgu tootmiseks kahes vormis: varem kasutatud lahustuval kujul ja uudsel, rakumembraanile ankurdatud kujul. Töörühm lootis, et membraanile kinnitunud valk peitis sarnaselt päris viirusega oma alusosa ära ja sundis seeläbi immuunsüsteemi keskenduma teistele, olulisematele valgu osadele.
Oletus leidis kinnitust nii küülikute ja makaakidega tehtud loomkatsetes kui ka enam kui sajal terve vabatahtlikuga tehtud esimese faasi kliinilises uuringus. Inimkatsetes jaotati osalejad kolme rühma, kellest igaüks sai kolm doosi ühte kolmest mRNA-vaktsiinist. Üks vaktsiin kodeeris lahustuvat valku, teised kaks aga membraanile ankurdatud versiooni.
Tulemused näitasid, et just viimase kahe mõjul tekkis 80 protsendil vaktsineeritutel antikehad, mis suutsid HI-viirust neutraliseerida. Seevastu lahustuvat valku kodeeriv vaktsiin tekitas võrreldava immuunvastuse vaid neljal protsendil osalejatest. Lisaks tekkisid membraanile seotud vaktsiinide mõjul mälurakud. See tähendab, et immuunsüsteem suudab järgmisel korral HIV-ga kiiresti võitlema asuda ka kaua pärast vaktsineerimist.
Väljakutseid jagub
Kuigi uurimisalused talusid eksperimentaalset vaktsiini üldjoontes hästi, polnud kõrvaltoimetest pääsu. Seitsmel osalejal 108-st tekkis nõgestõbi. Urtikaariat tuli ette märksa sagedamini, kui koroonaviiruse vastu suunatud mRNA-vaktsiinide puhul. Paaril juhul muutus nahareaktsioon krooniliseks ja kestis kuid. Kõrvaltoime põhjus on teadlastele praegu teadmata.
California Scrippsi uurimisinstituudi teadlane William Schief nimetas seda teaduslikuks müsteeriumiks. Vaktsiini ekspert Hildegund Ertl lisas, et teadmatus kõrvaltoime põhjuste kohta teeb keerukaks ka selle ennetamise.
Lisaks oli katsete näol tegemist alles varajase faasi uuringutega. Teadlased ei kavandanud neid vaktsiine nii, et need aitaksid paljude erinevate HIV tüvede vastu, vaid võtsid sihikule ühe konkreetse viirustüve. Töörühma kaugem eesmärk on integreerida see uus lähenemine keerukamasse, mitmest etapist koosnevasse vaktsineerimisskeemi, mis suudaks esile kutsuda laiema immuunvastuse.
Schiefi sõnul pakub mRNA-tehnoloogia selleks suuri eeliseid, kuna see kiirendab oluliselt vaktsiinide arendamist ja testimist. Sellest hoolimata on ravimiametite heakskiidu saav HIV-vaktsiin ilmselt veel aastakümnete kaugusel.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa


























