Tuntud hiidtähel leiti kaaslane, mis kõigutab ta heledust
Betelgeuse on üks eredamaid ja tuntumaid taevatähti. Ta on tõeliselt suur hiiglane, läbimõõdult sadu kordi suurem kui Päike.
Nüüd selgub, et Betelgeuse ei ole suures ilmaruumis üksi, vaid et tal on ka kaaslastäht.
Avastus lahendab taevahuvilisi juba sadu aastaid vaevanud mõistatuse, miks Betelgeuse heledus kogu aeg muutub. Paraku on aga arvata, et juba mõne tuhande aasta pärast neelab Betelgeuse oma äsja avastatud kaaslase alla.
Mõni aasta tagasi äratas Betelgeuse suurt tähelepanu ja elavat huvi, kui ta järsku otsustavalt tumenema hakkas. Astronoomid arvasid, et ta asub peagi supernoovana plahvatama, kuid lõpuks selgus, et tumenemise põhjuseks oli tähest välja paiskunud suur tolmupilv.
Ent lisaks sellele üsna üksikule vahejuhtumile iseloomustab Betelgeuset ka korrapärane, kuueaastase perioodiga heleduse kõikumine.
Astronoomid on välja käinud idee, et ses kõikumises võib süüdi olla Betelgeuse võimalik kaaslane, kuid ei kosmoseteleskoop Hubble ega kosmoseobservatoorium Chandra ole seni suutnud kaaslastähte pildile püüda.
Ameerika Ühendriikide kosmoseameti NASA teadlane Steve Howell ja ta lähemad kolleegid proovisid aga õnne Hawaii saarele Mauna Kea mäele üles seatud tippteleskoobiga Gemini North ja atmosfäärivõbelustest tingitud pildimoonutusi vähendava vaatlusseadmega Alopeke. Neil läks ettevõtmine korda.
Nüüd kirjutavad nad vaatluste põhjal ajakirjas Astrophysical Journal Letters, et Betelgeuse kaaslaseks on noor kuum sinivalge täht, mis tiirleb ta pinnale kaksiktähesüsteemi kohta päris lähedal, vaid umbes neli korda suuremal kaugusel kui Maa ja Päikese vahemaa. See aga tähendab, et kaaslane jääb Betelgeuse atmosfääri ülemiste kihtide sisse.
Kaaslase mass on poolteist Päikese massi, oluliselt väiksem kui Betelgeuse enda kümmekond või mõniteist Päikese massi.
Pikka tiirutamist kaaslasel ei ole, sest ülihiidtähe tugev gravitatsiooniväli võtab tal loodejõududega hoogu maha ega jäta ka pagemisvõimalust.
Seniks aga mõjutab kaaslane ka ise Betelgeuset vastu, liigutab ta väliskihtides ainemasse ja kõigutab seeläbi ta heledust.
Pildil on Betelgeuse koos kaaslastähega.
