Neandertallaste geen kammitseb tõusu sporditippudele
Selleks, et saavutada spordis häid tulemusi, on muu hulgas vaja ka looduslikke eeldusi — ehk nagu mõnikord öeldakse, häid geene.
Nüüd selgub, et üsna suur osa nüüdisinimesi on pärinud neandertallastelt just ühe nii-öelda halva geeni, mis segab tippsportlaseks saamist.
Kui täpne olla, siis on geen nimega AMPD1 olemas meil kõigil, küsimus on aga geeni variantides.
See geen sisaldab infot ühe ensüümi tootmiseks, mille nimi on adenosiinmonofosfaadi deaminaas 1 ehk lühidalt ja selgelt öeldes AMP deaminaas.
See ensüüm osaleb lihaserakkude varustamises energiaga ja aitab tagada lihaste normaalset tööd.
Saksa, Rootsi ja Jaapani teadlased on nüüd välja selgitanud, et neandertallaste seas oli väga levinud AMPD1-geeni niisugune variant, mille toimel oli ensüümis AMP deaminaas aminohape lüsiin asendunud ühes kohas aminohappega isoleutsiin.
Erinevus on esmapilgul väike, sest aminohappeid on ses ensüümis kokku üle seitsmesaja, aga laborkatsed näitasid, et ensüümi neandertallaslik versioon oli umbes veerandi võrra vähem aktiivne kui sama ensüümi nüüdisinimeste seas kõige laiemalt levinud versioon.
Hiirkatseis aga tuvastus, et hiire lihastes on neandertallase ensüümi aktiivsus kuni 80 protsenti tavapärase hiireensüümi aktiivsusest väiksem.
Hugo Zeberg Leipzigis asuvast Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ja ta kolleegid, nende seas Svante Pääbo samast teadusasutusest tõdevad ajakirjas Nature Communications, et neandertallastega läbi käimisest sugenenud geeni- ja ensüümivariant esineb kuni kaheksal protsendil väljaspool Aafrikat elavatest inimestest.
Neandertallaslik ensüüm ei takista inimestel aga sugugi igapäevaelu elada, välja arvatud eelviidatud juhul, kui inimene peaks soovima tippspordis tipptulemusi saavutada.
Olenevalt spordialast vähendab neandertallaste pärand teadlaste sõnul sportlase eduväljavaateid keskeltläbi poole võrra.
