Briti teadlased on nüüd saanud veenvat tõendust, et punajalg-kilpkonna (Chelonoidis carbonaria) valdavad mõnikord pikaajalised meeleoluseisundid, nii nagu inimesi, ja nagu teada, teisigi imetajaid ja lindegi, mitte ainult lühiajalised emotsioonid.

Ajakirjas Animal Cognition avaldatud avastus kõigutab seni levinud arusaama, et roomajatega, nagu kilpkonn seda on, midagi niisugust ei toimu.

Oliver Burman ja ta kolleegid Lincolni Ülikoolist tegid katseid 15 punajalg-kilpkonnaga. Nad panid need Lõuna-Ameerika põhjaosast pärit elukad tegema kognitiivse nihke testi, mis näitas, kuidas nad reageerisid mitmeti tõlgendatavas olukorras kas optimistlikult või pessimistlikult, sõltuvalt oma parajasest taustameeleolust.

Selliseid katseid on varem tehtud imetajate ja lindudega.

Katseis selgus muu hulgas, et need kilpkonnad, keda oli peetud vaheldusrikkust pakkuvas keskkonnas, kaldusid mitmeti tõlgendatavaid olukordi hindama pigem optimistlikult, mis osutab, et nad olid valdavalt heas meeleolus.

Selgus ka, et need kilpkonnad, kes olid kognitiivse nihke testis näidanud üles optimismi, ilmutasid vähem ärevuse märke järgmises katses, kus neile loodi meeliergutavaid uudsuse momente, kas senitundamtute asjade näitamise või harjumuspäratusse ümbrusse viimise moel.

Tulemused viitavad, et roomajate sisemaailm võib olla keerukam kui seni tihti arvatud. Roomajate üsna hea ülesandelahendamise ja kogemusest õppimise oskus on küll ammu tuntud, aga nüüd on selgem, et neil esineb ka püsivamat laadi meeleoluseisundeid, märgina arvestatavast vaimuelust.

Mida võimelisem on mõni loom või loomarühm tundeid ja meeleolusid läbi elama, seda enam peaks küllap ka inimesed tundma sisemist kohustust nende tunnete ja meeleoludega omalt poolt arvestada.

Inimestele meeldib viimasel ajal üha enam mitmesuguseid roomajaid lemmikloomaks pidada, aga tasub mõelda sellelegi, toonitavad uuringu autorid, kuidas see pidamine võib roomajate vaimule tunda anda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.