Põhja-Jäämeres oli vaba vett ka kõige külmematel jääaegadel
Viimastel aastatel on inimkond üsna tähelepanelikult jälginud, kuidas Põhja-Jäämere jääkate on kahanenud nii suviste miinimumide kui ka talviste maksimumide ajal.
Samal ajal on teadlaste seas käinud mõttevahetus, kas viimaste sadade tuhandete aastate jooksul on Põhja-Jäämerd üldse kunagi paks jääkiht täielikult katnud või mitte.
Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm uurinud setteproove ja käitanud arvutimudelit ning jõudnud tulemuseni, et viimase 750 tuhande aasta sees ei ole päris paksu jääkihti, nii umbes kilomeetri paksust, Põhja-Jäämere peal täies ulatuses siiski pigem olnud.
Pigem tundub, et Jäämeri võis kinni külmuda ainult hooajaliselt, nii et ka kõige külmematel jääaegadel loksus seal paljude elusolendite rõõmuks regulaarselt ikka ka vaba vett.
Jochen Knies Norra Arktikaülikoolist Tromsøs ja ta kolleegid uurisid merepõhjasetete puursüdamikke, mis olid kogutud Islandi ja Teravmägede vahelt ja Teravmägedest põhja poolt.
Neisse setteisse on endale iseloomulike keemiliste ühendite näol jätnud jälje ammused merevetikad.
Mõned neist vetikaliikidest elavad ainult jäävabas vees, teised aga eelistavad kasvada hooajalise merejää all, mis suvel sulab ja talvel taastub.
Nii saavadki Knies ja ta kaaslased järeldada ning ajakirjas Scientific Reports ka kirjutada, et ka külmimail aegadel toimetas Põhja-Jäämeres oma toimetamisi mereelustik.
Teadlased arvutimudeldasid Arktika olusid kahel eriti külmal ajajärgul, üks neist umbes 140 tuhat aastat tagasi, teine umbes 21 tuhat aastat tagasi.
Ka mudelid osutasid, et jäävabadus oli neil aegadel võimalik: Atlandi ookeani soe vesi voogas siiski Jäämerre.
Knies ja ta kaaslased loodavad, et nende uuringu tulemustest on kasu ka tulevast kliimat prognoosivate arvutimudelite edasisel täpsustamisel.
