Varasem suvekuude lainerekord pärineb 2007. aasta juulist, mil Soome meteoroloogiainstituudi mõõtja registreeris oluliseks lainekõrguseks 3,7 meetrit.

Seekord põhjustas erakordse lainetuse tsüklon Ulla tekitatud lääne-loode marutuul. Puhanguti ulatus tuulekiirus Soome lahe kesk- ja lääneosas kuni 27,1 meetrini sekundis. Kuigi tegemist on suvise rekordiga, jääb see alla Soome lahe absoluutsele rekordile. Kõige kõrgema olulise lainekõrguse – ligikaudu 5,8 meetrit – mõõtis LainePoiss 2023. aasta oktoobris.

Nii kõrgete lainete tekkeks on vaja üsna erilisi tingimusi. "Kõige üldisemalt, selleks, et Soome lahel tõsta olulist lainekõrgust nelja meetrini, on tarvis tuult 18 m/s vähemalt kuue tunni jooksul, mis ei puhuks Soome lahe pikitelje suhtes suurema nurga all kui mõnikümmend kraadi," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Victor Alari. Mida suurem on tuulesuuna nurk lahe pikiteljega, seda tugevam peab olema tuul, et sarnaseid laineolusid saavutada.

Seirevõrk vajab täiendust

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel ulatusid tuulepuhangud Vaindlool kuni 30,0 m/s. Kuigi Naissaare lähistel mõõdeti rekordilised näidud, võisid lained Soome lahe idaosas olla seega veelgi kõrgemad. "Tänaöine tuultemuster oli selline, et Soome lahe idaosas olid suure tõenäosusega suuremad lained kui keskosas. Seda kinnitab kaudse viitena ka asjaolu, et mõõdetud tuuleolud olid ida pool karmimad," sõnas Victor Alari.

See toob tema sõnul esile praeguse seirevõrgu puudujäägid. "See näitab, kui oluline on seirevõrgu katvus. Samas lainetuse osas Soome lahe idaosas mõõtmised puuduvad ja tõepoolest oleme selles osas pimedad," nentis vanemteadur.

Alari sõnul on nii keskkonnaagentuuri kui ka Copernicuse mereseireteenuse prognoosid üldjuhul väga täpsed ja muutuvad sündmuse lähenedes veelgi täpsemaks. Mõõteandmete puudumine teeb olukorra hindamise ja mudelite täpsustamise aga keeruliseks.

Parema olukorrateadlikkuse saavutamiseks oleks vaja seirevõrku laiendada. "Soome lahe kohta oleks avamereoptimaalne lainetuse seirevõrk, kus lainemõõtmised oleksid läbi viidud umbes saja kilomeetri tagant, ehk näiteks üks mõõtepunkt Osmussaare juures, praegune Naissaarel ning lisaks üks Vaindloo juures. Sellisel juhul saame rääkida olukorrast, kus Soome lahe lainetuse kohta on olemas päris hea olukorrateadlikkus," arutles vanemteadur.

Parem karta, kui...

Victor Alari märkis, et lainete puhul pole määrav ainult nende kõrgus, vaid ka nende pikkus. "Lainetuse piigi periood oli täna öösel ligikaudu üheksa sekundit, mis teeb lainepikkuseks umbes 130 meetrit. Seega pole imestada, et tühistati isegi mõnede suurte laevade väljumised. Laevu ei pane õõtsuma mitte ainult laine kõrgus, vaid ka lainepikkus ning muidugi laeva kursi ja laine suuna vaheline nurk," lisas vanemteadur.

Samal ajal võib olla maksimaalne lainekõrgus olulisest lainekõrgusest veel kaks korda suurem. Viimasega peaksid arvestama kõik meresõitjad ja sellele ilmaprognoose vaadates tähelepanu pöörama. Mitte kunagi ei tohiks minna merele oludes, kus aluse tehniline spetsifikatsioon selleks luba ei anna.

Näiteks on aerupaatide ja väiksemate paatide puhul lainekõrguse piir juba tavaliselt 0,5 meetrit. "Kui teate, et prognoos näitab olulist lainekõrgust 0,3 meetrit, ei tohiks enam merele minna, sest maksimaalne laine on suure tõenäosusega ikkagi 0,5 meetrit," näitlikustas vanemteadur.

"Lisaks, tänane torm, olgugi et suvel, juhtus suhteliselt pimedal ajal. Seega on lainesuunda raske näha, tavalisel merel peab väikese paadi juht aga alati hoidma paadi vööri vastu lainet ja kurssi sekundite jooksul korrigeerima," lisas Victor Alari.