Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul sureb suitsiidi tagajärjel igal aastal üle 700 000 inimese. Noorte hulgas on suitsiid üks sagedasemaid surmapõhjuseid. WHO 2019. aasta andmetel oli see 15–19-aastastel tüdrukutel surmapõhjuste seas kolmandal ja poistel neljandal kohal.

Üks olulisemaid suitsiidi ennustav tegur on suitsiidimõtted. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna rahvatervishoiu eriala magistrant Hanna Moor uuris oma magistritöös nende esinemist 15-aastaste Eesti kooliõpilaste seas aastatel 2006–2022.

Teemavaliku üks ajend oli ühiskonnas sagenenud arutelu laste ja noorte vaimse tervise probleemide üle. "Kui vaadata vaimse tervise probleemide üldist esinemist, siis noorte seas on näha nende sagenemist. Suitsiidimõtted on justkui indikaator, mis peegeldab laste ja noorte vaimse tervise olukorda," põhjendas Moor.

Ehkki kooliõpilaste kohta on andmeid kogutud juba 2006. aastast, ei ole Eestis varem suitsiidimõtete trende analüüsitud. Regulaarselt toimuva rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Health Behvaiour in School-aged Children, HBSC) andmetele tuginedes oli võimalik suitsiidimõtete esinemise pikaajalisi suundumusi ja selle seoseid erinevate teguritega siiski hinnata.

Kuigi Eesti on olnud 21. sajandi jooksul suitsiidide arvu poolest langustrendis, on langus viimasel kümnendil mõnevõrra aeglustunud. Samal ajal on suitsiidikatsete arv kasvanud. Suitsiidi tõttu sureb Eestis igal aastal ligi 200 inimest ja ka suitsiidikordaja on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest.

Moori magistritööst selgus, et aastatel 2006–2022 suurenes suitsiidimõtete levimus statistiliselt oluliselt nii 15-aastaste poiste kui ka tüdrukute seas. Kui 2006. aastal oli viimase 12 kuu jooksul suitsiidimõtteid kogenud 10,9 protsenti poistest ja 16,8 protsenti tüdrukutest, siis 2022. aastal vastavalt 16,1 ja 33,6 protsenti. "Iga kolmas tüdruk oli viimase aasta jooksul mõelnud suitsiidile. See on mõtlemapanev number," nentis Moor.

Tüdrukute seas on suitsiidimõtteid rohkem kui poistel, ja tüdrukud teevad ka Eestis sagedamini suitsiidikatseid. Samas ei erine suitsiidide arv tüdrukute ja poiste vahel sedavõrd palju. Moori hinnangul võib põhjus olla selles, et tüdrukud julgevad probleeme varem tunnistada või teadvustada.

Suitsiidimõtteid kogevad oluliselt rohkem need noored, kellel esineb teisigi vaimse tervise probleeme, näiteks nagu depressiivseid episoode. 2022. aastal koges neid 60,2 protsenti küsitlusele vastanud tüdrukutest ja 29,2 protsenti poistest. See tähendas vähemalt kahenädalast perioodi, kus noor tundis, et ei jaksanud midagi teha ega tundnud rõõmu ega huvi tavapäraste tegevuste vastu.

"Siin tuleb ka arvestada, et kõik need andmed on eneseraporteeritud ehk noored ise hindasid ja tõlgendasid erinevate vaimse tervise probleemide esinemist. Ilmselt on tõlgendamises teatavad erinevused, aga siiski näeme, et selliste episoodide kogemine on just tüdrukute seas sagenenud. Eks probleemi tunnistamine on juba samm abi otsimise suunas. See võib seletada sedagi, miks tüdrukud raporteerivad rohkem vaimse tervise probleeme," sõnas Moor.

Teaduskirjanduses on samuti varem leitud, et tüdrukud on sagedamini valmis vaimse tervisega seotud raskusi tunnistama.

Piisav uni toob rõõmsama elu

Oma töös analüüsis Hanna Moor suitsiidimõtete seoseid peamiselt vaimse tervise, kooli ja perekonnaga seotud teguritega. Elustiili puhul vaatas ka noorte uneaega ja sotsiaalmeedia kasutust. Tööst tuligi välja oluline seos uneajaga: vähem kui kuus tundi und on oluline suitsiidimõtete riskitegur. "Seega on oluline jälgida laste ja noorte uneaega. Siin on suur roll lapsevanematel, aga kindlasti on oluline noorel endal ka teadvustada piisava une olulisust," sõnas Moor.

Moori jaoks tuli välja ka mõnevõrra ootamatu seos suitsiidimõtete esinemise ja koduse keele vahel. Töös leiti, et nendel õpilastel, kelle kodune keel ei olnud eesti keel, oli väiksem võimalus suitsiidimõteteks võrreldes õpilastega, kelle kodune keel oli eesti keel.  

Moor rääkis, et leitud seoseid võib mõjutada erinev kultuuriline taust. Näiteks eestlastel ja mitte-eestlastel võib olla erinev kogukonnapoolne toetus, religioosne taust, aga ka teadlikkus vaimse tervise probleemidest ning valmisolek neid tunnistada. "Vaimse tervise probleemide ja suitsiidimõtetega käib kaasas ka stigmatiseerimine, kus ühelt poolt võivad olla rahvuslikud eripärad. Seda seost on aga keeruline hinnata," selgitas ta.

Moori jaoks oli töö tulemustes tema enda jaoks mitmeid üllatuskohti. Näiteks see, et noored, kes tunnevad sageli üksildust, kogevad ka rohkem suitsiidimõtteid. "See on ehk üllatav just selles kontekstis, et kui mõtleme noorte suhtlemisharjumuste peale, siis sotsiaalmeedia ajastul on neid võimalusi ju väga palju. Tuli aga välja, et väga paljud noored tunnevad end ikka üksildasena," ütles ta.

Samuti selgus magistritööst, et suitsiidimõtteid esineb oluliselt rohkem õpilastel, kelle jaoks on õppetöö väga pingeline. "Tulemus viitab vajadusele senisest enam toetada noorte koolistressiga toimetulekut. Eriti arvestades, et 15-aastaste noorte puhul on tegemist põhikooli lõpuklassi õpilastega, kes lõpetavad põhikooli, ning kus üleminek ühelt kooliastmelt teisele on tavapärasest veelgi pingelisem," ütles Moor.

Kui tüdrukutel esineb rohkem suitsiidimõtteid, kas ennetustegevuses peaks siis neile rohkem tähelepanu pöörama? Moori sõnul on see kahe otsaga asi. "Suitsiidimõtteid esineb tüdrukutel küll rohkem, aga sealt edasi vaadates sugudevahelised erinevused ühtlustuvad. Ehk siis sugu ei pruugi olla nii suur riskitegur, kui teised tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Lõpuks meil on vaja need noored üles leida ja neile abi pakkuda olenemata soost," sõnas ta.

Hanna Moor kaitses Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas rahvatervishoiu erialal magistritöö "Suitsiidimõtete esinemine ja sellega seotud tegurid Eesti 15-aastastel kooliõpilastel aastatel 2006–2022". Juhendasid Kersti Pärna, Sigrid Vorobjov, Liina Veskimäe.