Pirita rand tõusis 1920. aastatel pealinlaste meeliskuurordiks
Tänavu tähistatakse Pirita ranna 100. sünnipäeva, sest sada aastat tagasi hakati sinna teadlikult kujundama kuurortranda. Tallinna linnamuuseumi kuraator Toomas Abilise sõnul oli Pirita plaaž1930. aastate alguseks pealinlaste seas väga populaarne.
Kui Pirita rand tähistab tänavu 100. sünnipäeva, siis märksa vanem sealne maamärk on 1407. aastal asutatud klooster. Ehkki filmist "Viimne reliikvia" võib jääda mulje nunnade rangest elust, võisid nemadki juba Abilise sõnul randa külastada. "Küllap rannas ikka käidi. Rand oli tegelikult kloostrile palju lähemal: meri on ju kogu aeg taandunud," märkis ta saates "Terevisioon".
Pirita oli Abilise sõnul sajandeid kaluriküla. Tänapäevases mõttes kuurortelu hakkas sinna vaikselt siginema enne Esimest maailmasõda, mil Pirita jõe Tallinna-poolsele küljele kerkisid suvilad. "Need uued suvitajad vajasid kindlasti mõnusat randa ja rannaskäimist," sõnas kuraator. Kuna toona oli rand kirjelduste järgi räämas, otsustas Harju maavalitses 1925. aastal see korda teha ja supelrannaks muuta.
Uue kuurordi kujundamisel võeti eeskuju Pärnust, Haapsalust, Narva-Jõesuust ja Kadriorust. Abilise sõnul oli 19. sajand Kadrioru hiilgeaeg. "Käidi vees praeguse Russalka juures või natuke rohkem linna pool. Samas 1920. aastatel hakkas nihkuma see kese Piritale ja Kadriorg jäi juba linnaks," kirjeldas ta.
Esialgu oli ühendus Tallinna ja Pirita vahel kehv, sest Pirita tee oli kitsas ning tõusis Maarjamäel ülesmäkke. "1920. aastatel bussid juba liikusid. Mõnikord tuli rahvas bussist välja tagant lükkama, et saaks Maarjamäest üles," sõnas Abiline. Nii viis sõdaevahelisel ajal suplejaid Kalarannast Piritale teise võimalusena laev.
Aastal 1929. avati Pirital esinduslik kuursaal, mis mahutas ligi 2000 inimest. "Seal oli 300-kohaline uhke restoran koos terassiga, kus sai tantsida. Mängis seal iga päev orkester õhtul, kolm korda nädalas sõjaväeorkester," kirjeldas kuraator. Samuti valiti toona Pirital rannamissi ja rannakuningat ning tehti ilutulestikku ehk lõbustuste valik oli lai.
Abilise sõnul oligi Pirita 1930. aastate esimeseks pooleks linnarahvale kuum ja populaarne koht, kus pühapäeva veeta. Ühtlasi polnud Eesti inimestel toona veel nii palju suvilaid kui hljem. "Kui fotosid vaadata toonasest ajast, siis see rand oli rahvast ikka puupüsti täis. Seal oli eriline mõnus meeleolu, tundub, kui vaadata neid filmikaadreid," tõdes kuraator.
Laupäeval, 31. mail toimub Pirita ranna 100. sünnipäevale pühendatud suve avapidu. Abilise sõnul tähistabki Pirita linnaosa 1925. aastal valminud plaani rand supelkohaks muuta. "Esimene [ajutine] rannahoone avati 1926. aastal. Teine rannahoone juba, see suur ja uhke, tegutses aga praktiliselt olümpia purjeregatini 1979. aastal," märkis ta.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Reimo Sildvee.