Juurekasvu geen on juurtest vanem
Juured hoiavad taime kindlalt maas, imades sealt ühtlasi ka vett ja toitaineid. Selleks, et juured korralikult kasvaksid, on taimedel olemas omaette geenid.
Jaapani teadlased on nüüd aga avastanud, et enam-vähem täpselt samad geenid on olemas ka juba nii algelistel maismaataimedel, kellel korralikke juuri veel ei olegi.
Hidehiro Fukaki Kobe Ülikoolist ja ta kolleegid olid juba varem avastanud, et palju-uuritud rohttaimel harilikul müürloogal (Arabidopsis thaliana) on külgjuurte kasvatamiseks vaja geeni nimega RLF.
See oli juba väike üllatus, sest varem ei olnud teada, et RLF või muud temasugused geenid oleksid taimede organite kasvamisega tegelenud. Nii otsustasid teadlased lähemalt järele uurida, kas RLF-ile vastavad geenid võiksid ka teistes taimerühmades millegi sellesarnasega tegeleda.
Nad võtsid muu hulgas ette õige lihtsakese maismaataime nimega harilik helvik (Marchantia polymorpha), kes kuulub helviksammaltaimede hõimkonda.
Seda üle maailma laialt levinud taime kohtame tihti Eestiski, kus ta kasvab niiskemates paikades ja oli siin mullu lausa aasta sammal.
Helvikul ei ole bioloogide sõnul päriselt varsi ega lehti, ehkki asjatundmatuma pilgu jaoks justkui oleks ka. Ja pole tal õigeid juurigi, vaid on üherakulised risoidid ja mõnerakulised mõhusoomused.
Ometi, nagu Fukaki ja ta kaaslased välja selgitasid, on harilikul helvikul täiesti olemas müürloogal külgjuuri kasvatava geeni moodi geen.
Et teada saada, mida see geen helvikus teeb, lülitasid teadlased ta mõnedes taimedes välja. Seepeale tekkisid helvikul mitmes elundis tõsiseid arenguhäireid. Nii said teadlased teada, et see geen on ka algelisel helvikul elundite arenguga ametis.
Teadlased vahetasid isegi müürlooga ja helviku RLF-geenid omavahel ära ja nägid, et müürlooga geen sai helvikus asjakohaste ülesannetega hakkama, nagu ka helviku geen müürloogas.
Seda, et mingi geen võib evolutsiooni käigus võtta endale uusi ülesandeid, on bioloogid täheldanud ennegi. Õigupoolest on see nähtus isegi üsna laialt levinud, aga iga kord on ta huvitav ikkagi.
RLF-geeni kohta on varasemast teada olnud, et tema kodeeritav valk osaleb rakusisese energiatranspordi korraldamises. Uus ja veel uuem on teadmine, et ta osaleb ka müürlooga juure ja helviku elundite arengus.
Neid teadmisi jagavad Fukaki ja kaasautorid ajakirjas New Phytologist.
Pildil on helviksammal.
