Tuulerõuged on sedavõrd levinud nakkushaigus, et enamik lapsi põevad selle tõsisemate sümptomiteta läbi 10. eluaastaks. Mõnikord ei suuda aga keha tuulerõugete viirusest täielikult vabaneda. Sellisel juhul jääb herpesviirus 3 närvisüsteemi rakkudesse uinunud olekus alles. Nii võib see isegi aastakümneid hiljem immuunsüsteemi nõrgenedes uuesti pead tõsta ja põhjustada vöötohatist. Hinnanguliselt esineb seda kokku 10–20 protsendil elanikkonnast, seejuures suureneb tekkerisk vanusega, eriti pärast 50. eluaastat.

Seejuures ei paista viirus tekitavat kehas vaid kosmeetilisi muutusi. Näiteks on varasemates uuringutes seostatud vöötohatist suurema Alzheimeri tõve ja dementsuse riskiga. Samuti on mõned uuringud viidanud, et vöötohatisega inimestel esineb sagedamini südamega seotud tüsistusi. Samas on olnud need vaatluslikud ehk põhjusliku seose tõestamine on olnud juba nende ülesehituse tõttu raske.

Nüüd Lõuna-Korea teadlaste eestvedamisel ilmunud töö hõlmas enam kui 1,27 miljoni 50-aastase ja vanema inimese kohta Lõuna-Koreas kogutud andmeid. Keskmiselt võimaldas anonüümitud andmestik jälgida inimeste tervisekäiku kuue aasta vältel. Töörühm keskendus südame-veresoonkonnaga seotud haigustele, alates südamepuudulikkusest ja ajuveresoonkonna häiretest, lõpetades südame isheemiatõve ja rütmihäiretega. Kuna uuring hõlmas elanikkonda laiemalt, võimaldas see teha ulatuslikumaid järeldusi.

Kyung Hee Ülikooli teadlased leidsid, et vöötohatise vaktsiini saanud vanemaealistel esines kardiovaskulaarsete sündmuste risk üldisemalt 23 protsendi võrra. Raskemate terviseprobleemide, nagu infarkti- ja insuldi, esinemise risk vähenes 26 protsendi võrra ja südamepuudulikkust tuli vaktsineeritutel ette samuti 26 protsendi võrra harvem. Kõige tugevam paistis vaktsiini kaitsev mõju olevat esimesel 2–3 aastal, samas näis kaitsvat see inimesi ka kaheksa aastat hiljem.

Töörühm oletab, et vöötohatise nakkus võib põhjustada veresoonte kahjustusi, kroonilist põletikku ja trombide teket, mis võivad viia kõik südamehaigusteni. Vaktsiin võib aidata kõiki neid riske vähendada. Samuti spekuleerivad nad, et vöötohatisest põhjustatud närvikahjustused võivad häirida potentsiaalselt südamerütmi.

Samas möönavad nad, et uuringul on ka omad puudused. Lõuna-Koreas kasutati aastatel 2012–2021 veel vanemat tüüpi elusvaktsiini. Praeguseks on nii USA-s kui ka mitmetes teistes arenenud riikides kasutusel uuem rekombinantne valguosiseid sisaldav vaktsiin. Kuigi vöötohatise vastu aitab see paremini, pole veel selge, kas uuemal vaktsiinil on sarnane mõju ka südame-veresoonkonna haiguste esinemisele

Vaktsiinide nn sekundaarseid ehk teiseseid kaitsvaid mõjusid uuritakse üha rohkem. Näiteks on tuberkuloosi (BCG) vaktsiini puhul leitud, et see pakub kaitset ka hingamisteede infektsioonide nagu koroona, malaaria, sepsise ja isegi leepra vastu. Leetrivaktsiini kasutuselevõtt on vähendanud aga laste suremust rohkem, kui oleks võinud oodata vaid ära hoitud leetrisurmade põhjal. Gripi vastu vaktsineerimine seostub aga sarnaselt vöötohatise vaktsiiniga väiksema südameveresoonkonna probleemide riskiga.

Lõuna-Korea teadlaste töö ilmus ajakirjas European Heart Journal.