Jaapani, Keenia ja Prantsuse teadlased tegid nahahaavade paranemise katseid nii inimeste kui ka mitme primaadiliigi isenditega.

Varasematest uuringutest ning ka uuringuvälistest tähelepanekutest on paljudele teadlastele jäänud mulje, et loomade haavad kipuvad kiiremini paranema kui inimeste omad.

Akiko Matsumoto-Oda Nishiharas asuvast Ryukyu Ülikoolist ja tema kolleegid otsustasid paranemiskiiruse erinevusi täpselt mõõta.

Inimestest vabatahtlikud katseisikud värvati haiglast, kus neil oli eemaldatud nahakasvaja. Šimpansitest katseosalised saadi loomade varjupaigast, kus isasloomad omavahel jõudu katsudes alatasa vigastusi saavad. Muud liiki ahve — paaviane ja rohepärdikuid uuriti Nairobis asuvas Keenia Primaadiuuringute Instituudis.

Selgus, et peaaegu kõigil katsealustel paranesid haavad enam-vähem sama kiiresti, keskmiselt 0,62 millimeetrit uut nahka päevas. Erandiks olid inimesed, kes said päevas vaid 0,25 millimeetrit uut nahka.

Teadlased tegid seepeale katseid ka hiirte ja rottidega, neilgi nähti haavu paranevat just mitteinimestest primaatidega laias laastus ühes tempos.

Matsumoto-Oda ja tema kaasautorid kirjutavad Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes, et erinevuse põhjuseks võib olla asjaolu, et inimesed on kaotanud suurema osa karvkattest. Karvanääpsude tüvirakud on vajaduse korral head uute naharakkude allikad.

Inimesel on aga enamiku karvanääpsude asemel higinäärmed. Ka higinäärmetes on tüvirakke, millest võib tekkida vajalikke naharakke, aga see teke ei ole nii hoogne kui karvanääpsu tüvirakkudes. Higinäärmeid on karvkatte kaotanud inimesele nõnda rohkesti tekkinud selleks, et keha jahutada ning hoiduda ülekuumenemisest.

Uuringu autorid leiavad, et inimese suurem aju võimaldab edukamalt leida haavaravi rohtu, mistõttu on puht-bioloogiline paranemine natuke ebatõhusam.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.