Euroopa kemikaaliamet on astumas samme etanooli keelamiseks puhastusvahendites, viidates, et tegu on kantserogeense ja reproduktiivtoksilise ainega.

Reproduktiivtoksilisus tähendab seda, et kui naisterahvas on rase ning tarbib alkohoolseid jooke suuremates kogustes, võib see kahjustada loote arengut. "Kui väga lihtsustatult öelda, siis etanool läbib platsentabarjääri, mõjutab loote verevarustust ning hapniku ja toitainete tarbimist. Tekivad loote väärarengud ning raskematel juhtudel võib loode surra. Kui ta sünnib elusana, võivad tal olla arenguhäired jne," selgitas Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda.

Kalda vaatas üle, kas viimastel aastatel on selle kohta teadlastelt uut teadmist tulnud. Ta kirjeldas uuringuid, kus imetavatel emadel on lastud kasutada alkoholi sisaldavaid käte desinfitseerimisvahendeid. "On teada, et see tõstab natuke etanooli taset veres, aga ei ole leitud, et see kahjustab vastsündinute arengut," ütles ta.

Kalda rääkis, et etanoolilahused ja teised alkoholid, näiteks isopropanool, kipuvad nahka kuivatama. See tekitab sügelust ning mõnel inimesel võib tekitada ka nahapõletikulaadset reaktsiooni ehk dermatiiti. Seetõttu on ka meditsiinis kasutusele tulnud järjest rohkem erinevaid asenduspreparaate.

Näiteks kasutatakse bensalkooniumkloriidina tuntud alkohoolset ühendit, mis ärritab nahka vähem. Samas ei ole see mõne viiruse suhtes sama tõhus kui etanool. Samuti on kasutusele tulnud joodipõhised preparaadid, mida kasutatakse operatsioonidel haava ümbruse puhastamiseks.

"Kui kirurgid käsi pesevad, siis nad kasutavad tavaliselt mitut meetodit. Alguses pesevad nad neid spetsiaalse seebiga, siis teevad käed alkoholipõhiste preparaatidega täiendavalt üle ning lõpuks pannakse kindad kätte. Seda selleks, et anda hästi pikaajaline lai spekter," lausus Kalda.

Viroloogid on tema sõnul välja toonud, et etanool on teatud viiruste suhtes väga tõhus vahend, samamoodi ka teised alkoholid näiteks isopropanool. Kuna viiruseid on maailmas palju, siis erinevad toimeained mõjuvad eri viirustele.

Kalda rääkis, et etanool on toksiline seda suu kaudu manustades. See tähendab, et kui organismi jõuab suur kogus etanooli, on see tõesti kantserogeenne ehk vähkitekitav. "Suuneelust, kõrist, söögitorust, maost kuni maksani välja on näidatud, et etanool võib suurendada kasvaja riski," sõnas professor.

Kui seda aga kasutada lokaalselt ehk siis meditsiinis või ka tööstuses puhastusvahendites, tõstab see lühiajaliselt alkoholi taset veres, mis on mõõdetav. "See jääb aga umbes sellisesse suurusjärku, nagu inimene oleks ära joonud klaasitäie keefiri või õunamahla, mis sisaldavad ka muide etanooli. Selle mõju on hinnatud kogu elu jooksul ning on leitud, et see ei ole nii toksiline," lausus Kalda.

Ehk siis olemasolevad teadusuuringud ei kinnita, et etanooli lokaalne kasutus suurendaks vähiriski. "Leidsin ka töid, kus on uuritud, kas etanooli sisaldavate ühendite kasutamine nahal suurendab nahavähi riski, aga ei ole sedagi leitud. Samuti ei ole hambaarstid leidnud, et etanooli sisaldavad suuloputusvedelikud tõstaksid vähiriski," rääkis Kalda.

Seega tasub Kalda sõnul mõelda riski-kasu suhtele. "Kui mõtleme meditsiini peale, peab olema kõikidel ravimitel mingi kasu ning see kasu peab alati olema suurem kui võimalikud riskid. Etanooli puhul ma siiski leian, toetudes viroloogide seisukohtadele, et teatud viiruste puhul on see parim saadaolev variant. Ehk siis sellest saadav kasu ületab neid riske, mis etanooli kasutamisega kaasneda võivad," ütles ta.

Seetõttu ei leia Kalda, et etanooli keelamine puhastusvahendites oleks mõistlik – praegused teadustulemused näitavad, et kasu etanoolist on suurem kui võimalikud riskid. "See risk on alati, et keegi hakkab puhastusvahendeid suukaudselt valesti tarbima. Põhiline kahjustus etanoolist tuleb ikkagi siis, kui kasutame seda meelelahutuslikul eesmärgil ehk tarbime alkohoolseid jooke," rääkis ta.