Anna oma hääl aasta kooli väljaselgitamiseks
Alates esmaspäevast on Novaatori keskkonnas avatud aasta kooli rahvahääletuse esimene voor, mille tulemusel selgitatakse välja konkursi finalistid. Finaalikoha nimel võistleb kümme kooli viiest maakonnast.
Žürii antud punktide põhjal jõudsid poolfinaali: Avatud kool, Emili kool, Hiiumaa gümnaasium, Kindluse kool, Kuressaare Nooruse kool, Pärnu Koidula gümnaasium, Püha Johannese kool, Rakvere reaalkool, Tallinna prantsuse lütseum ja Tallinna Tõnismäe riigigümnaasium.
Žürii liikme Kristi Saare sõnul paistis kümnesse poolfinaali jõudnud kooli puhul silma eelkõige oskus teha sisulist eneseanalüüsi ning kasutada andmeid, et parendada oma tööd. Ta märkis, et mitu kooli viitasid ankeetides konkreetsetele rahuloluküsitlustele ja tulemusnäitajatele, mille põhjal tehakse otsuseid.
"Tegelikult kõikides ankeetides oli näha tugevat eneseanalüüsi oskust. Paljud koolid viitasid ka andmestikele, et nad on reealselt uurinud õpilaste ja õpetajate rahulolu ning jälginud, kuidas neil numbrites päriselt mingid asjad muutuvad," selgitas Saare saates "Terevisioon".
Ta rõhutas, et tänapäevases koolis ei tehta enam haridusotsuseid pelgalt kõhutunde järgi, vaid lähtutakse mõõdetavatest tulemustest ning toimivat praktikat jagatakse ka teistele.
Saare sõnul oli žüriil hindamisel kasutada ka hindamismaatriks, mis aitas koolide tegevust struktuurselt analüüsida. Kuna paljud koolid tegid asju väga hästi, oli valikute tegemine keeruline ning sageli sai määravaks väga väikesed punktierinevused. "Peab tunnistama, et see žürii töö oli tõesti niimoodi, et lõpuks jätsid 0,25 punkti kuskile, mingi väikese plussi panid, sest seal tundus midagi väga-väga ägedat," selgitas Saare.
Ta rõhutas lisaks, et koolid pidid esitlema end väga piiratud materjalide abil – lühikese videoklipi ja ankeediga. Seetõttu oli oluline, et inimene, kes kooli varem ei tunne, saaks esitatud materjalide põhjal aimu kooli olemusest ja väärtustest. Lisaks meenutas Saare, et žüriiliikmena kulus koolide hindamistele palju rohkem aega, kui esialgu arvata võis. "veetsin ikka väga palju tunde lugedes, mida kõik need koolid teevad," tõdes ta.
Esimene hääletusvoor kestab 18. aprillini aadressil novaator.err.ee/aastakool. Žürii ja esimese hääletusvooru tulemuste liitmisel selguvad kolm finalisti, kelle seas läheb mai alguses käima uus hääletusvoor. Kolme finaali pääsenud kooli läheb külla ETV2 noortesaade "Nova", luues viimase hääletusvooru jaoks lühireportaaže.
Võitja kuulutatakse välja 16. mail ETV saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist. Aasta kooli tiitli annab üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Aasta kooli konkursile kandideeris sel korral 32 kooli. Varem on aasta kooli tiitli pälvinud Jõhvi gümnaasium, Metsküla algkool, Läänemaa ühisgümnaasium, Uulu põhikool, Võru gümnaasium, Viljandi gümnaasium ja Tallinna 32. keskkool.
Konkursi korraldavad Harno ja "Terevisioon".
Vaata poolfinalistide videoid ja anna hääl oma lemmiku poolt.
Žürii koosneb seitsmest liikmest: Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Laura Klemmer, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi ülddidaktika kaasprofessor Liina Lepp, ERR-i esindaja Raadio 2 saatejuht Marta Püssa, haridus ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna peaekspert Taavi Kreitsmann, 2024. aasta konkursi võitnud Jõhvi Gümnaasiumi direktor Tatjana Ait, haridus-ja noorteameti haridusuuenduste osakonna projektijuht Triin Saar ning investor ja endine õpetaja Kristi Saare. Võitjakoolile paneb Kristi Saare välja rahatarkuse teemalise koolituse.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa