Dunigan Folk Briti Columbia Ülikoolist Vancoveris ja tema kolleegid lasid masinõppealgoritmil analüüsida varem kogutud andmeid selle kohta, milliste tegevustega täitsid tuhanded inimesed oma päevi. Inimeste käest oli iga päeva kohta ka küsitud, kuidas nad oma päevaga rahule jäid.

Nüüd saavad Folk ja tema kaasautorid kirjutada, et üks parim tegevus, mis aitab päeva korda läinuks pidada, on vähemalt 30 minutit vältav suhtlemine. Kui suhtlemist on päevas tund või poolteist, on päeva kordaminek veel kindlam, aga umbes kahest tunnist alates ei ole suhtlemisaja edasisel pikenemisel enam suurt mõju.

Päeva kordamineku tõenäosus hakkas kahanema, kui inimene oli rohkem kui kuus tundi tööd teinud. Lühem töötegu aga nii negatiivselt ei mõjunud. Kodust tööle ja töölt koju sõiduks kulunud aja mõju oli aga eri aastatel kogutud andmetes erisugune. Aastal 2021 ei teinud kuni veerand tundi väldanud tööle või kojusõit päeva kordaminekut vähem tõenäoliseks.

Küll oli aastal 2013 märgata ka lühema sõiduaja negatiivset mõju. Arvatavasti oli asi selles, et aastal 2021, kui kehtisid veel koroonapiiranguid, tajuti väljas liikuda saamist siiski peamiselt meeldiva vaheldusena.

Teadlased olid ka ise üllatunud, kui selgelt sõltus päeva kordaminek nii mõnegi tegevuse puhul sellele tegevusele kulunud ajast. Piir vähese ja suure mõju vahel oli kohati päris järsk.

Huvitav oli seegi, et ka liiga pikk puhkeaeg võis päeva kordamineku hinnangut alla tuua. Teadlased ise oletavad, et see võib olla seotud asjaoluga, et paljud inimesed veedavad suure osa puhkeajast mõttetult teleri ees lösutades.

Nii võib järeldada, et vähem tööd ja rohkem puhkust ei tarvitsegi inimesi ilmtingimata õnnelikumaks teha. Võib-olla aitab aga see, kui üritada veeta puhkepäevi sisukamalt.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.