Teaduse elutööpreemia laureaat Leo Võhandu on üks infotehnoloogia arengu teerajajadest Eestis. Tema suurimaks panuseks teaduses on arvutusmatemaatika ja mitmemõõtmelise andmeanalüüsi ning biomatemaatika ja matemaatilise lingvistika valdkondade toomine Eestisse. Võhandu loodud analüütilised lahendused sisaldasid juba 1960ndatel elemente, mida tänapäeval tuntakse seletava tehisintellektina.

Leo Võhandu teaduslikud huvid ühendasid arvutiteaduse ja matemaatilise statistika kasutamise sotsioloogias, keeleteaduses, meditsiinis, pedagoogikas jne. Sellega on Leo Võhandu andnud märkimisväärse panuse interdistsiplinaarse teaduse arengule Eestis. 

Kolleegid hindavad Leo Võhandut kui äärmiselt laia silmaringi ja mitmekülgsete huvidega teadlast, kelle matemaatiline taiplikkus, fenomenaalne mälu ja võimekus mõista teise ala teadlast on teinud temast Eesti elu sügavalt mõjutanud visionääri ja mentori. 

Elutööpreemia suurus on 65 000 eurot.

Parimad teadustööd

Lisaks andis valitsus välja kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud parimate teadustööde eest.

Valdis Laan (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel "Poolrühmad, ringid ja kategooriad"

Laane sõnul oli tunne uudist kuuldes täiesti uskumatu. "Tõesti uskumatu! Ise küll ei arvanud, et midagi sellist võiks nüüd tulla," sõnas ta. Preemia on tema jaoks ennekõike suur tunnustus.

Oma valdkonna suuremate probleemide nimetamisel jäi Laan tagasihoidlikuks. "Loodusteadused on sel aastal koos täppisteadustega. See muudab kogu valdkonna väga laiaks. Loodusteaduste uurimismeetodid on ju hoopis teistsugused kui matemaatika või teoreetilise füüsika omad. See tähendab, et ka probleemid on väga erinevad. Loodusteadustest ma ei oskagi nii üldiselt ma ei rääkida," sõnas ta.

Joosep Pata (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel "Masinõppel põhinev suurandmete rekonstrueerimine osakestefüüsikas"

Pata on Eestis käivitanud uue uurimissuuna, mis keskendub osakestefüüsika suurandmete töötlemiseks vajalike algoritmide arendamisele masinõppe meetoditega.

"Suur tänu, teile," ütles Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) vanemteadur Joosep Pata teaduspreemiast kuuldes. Teadlasena tõdes ta, et selline preemia on suur tunnustus. "See on loomulikult väga suur asi. Kui ikkagi palju rügad, siis mingisugune efekt on sellel ka," sõnas ta.

Oma teadustööd nimetab Pata kahe valdkonna ehk masinõppe ja osakestefüüsika ühendamiseks. "Tehisintellekt teeb praegu väga suuri edusamme. Samas saab seda kasutada väga mitmes eluvaldkonnas, sealhulgas teadusandmete analüüsis, et teha seda efektiivsemaks, kiiremaks ning saada vähema ressursiga paremad teadustulemused. See on selle töö eesmärk ja sisu," tutvustas ta.

Pata nõustus, et auhind kõneleb tehisaru väärtustamisest riigi silmis. Kui Eesti tahab liikuda arenenud majanduse poole ning jõuda lääneriikidele tehnoloogiliselt järele, tulebki Pata hinnangul investeerida laiapõhjaliselt teadusesse ja tehnoloogiasse ning tehisarusse kui nende kahe valla kohtumispunkti. "Seal on põhimõtteliselt ainult avaliku toetuse tõttu tekkinud uus teadmine ehk see on mingis mõttes tulemus Eesti riigile," ütles ta.

Marina Semtšenko (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel "Taimede ja mullaorganismide interaktsioonide mitmekesisus ja roll ökosüsteemide toimimises"

Taimed on maismaa ökosüsteemide energiavoo alustalad ning mullaorganismid on aineringluse ja taimede kasvu kesksed reguleerijad. Semtšenko tööde tsükkel keskendub taimede ja mullaorganismide omavahelistele interaktsioonidele alates mikro- ja lõpetades globaalse tasemega ning toob esile seni vähe uuritud aspekte taimede põhilistest elustrateegiatest.

Ilona Oja Acik, Malle Krunks, Nicolae Spalatu, Atanas Katerski (Tallinna Tehnikaülikool), tehnika ja tehnoloogia valdkond, tööde tsükkel "Anisotroopsetel õhukesekilelistel absorbermaterjalidel põhinevad päikeseelemendid: disain ja säästlike tehnoloogiate arendus"

Ilona Oja Aciku uurimisrühma võib pidada anisotroopsete absorbermaterjalide ja nendel põhinevate uute materjalide ja päikeseelementide väljaarendamise üheks teerajajaks Euroopas. Tema juhtimisel on Eesti materjaliteadlased andnud originaalse panuse tuleviku päikesepaneelide tehnoloogiasse. 

Elin Org (töörühma juht), Kreete Lüll, Oliver Aasmes, Kertu Liis Krigul (Tartu Ülikool), arsti- ja terviseteaduste valdkond, tööde tsükkel "Soole mikrobioomi seosed tervisega- uus perspektiiv terviseuuringutes"

Oru töögrupi keskseks teemaks on uurida, kuidas muutused soole mikrobioomis on seotud inimese tervisliku seisundiga ning kuidas oleks võimalik rakendada neid teadmisi meditsiinis – näiteks prognoosida haigusriske, diagnoosida haigusi või personaliseerida ravimikasutust.

Kerli Mõtus (Eesti Maaülikool), põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkond, tööde tsükkel "Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring"

Nii Eestis kui ka mujal maailmas kontsentreerub piimatootmine üha suurematesse farmidesse. Seetõttu on oluline teada lisaks palju-uuritud loomapõhistele riskiteguritele kompleksselt karjapõhiste tegurite mõju piimalehmade tervisele ja heaolule. Just sellele keskendub Kerli Mõtuse uurimistöö.

Rene Mõttus (Tartu Ülikool), sotsiaalteaduste valdkond, tööde tsükkel "Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele"

Mõttuse juhtimisel kaardistati esimesena maailmas ära enam kui 250 ametiga seostuvad isiksuseomadused, kasutades selleks ligi 70 000 Eesti geenidoonori ning nende lähedaste täidetud ankeediandmeid. Analüüsi tulemuste põhjal valmis praktiline ning kõigile kättesaadav tööriist, millega saab võrrelda enda isiksuse sarnasust ühe või teise ameti pidajatega.

Rene Mõttus selgitas, et auhinnatud tööde tsükkel põhineb suuresti Eesti geenivaramu isiksuseuuringul, millesse on panustanud üle seitsme protsendi Eesti täiskasvanud inimestest. Tema sõnul on see märk suurest usaldusest. "Meil on kogu aeg kohusetunne olnud, et seda ressurssi võimalikult hästi väärindada ja väärtustada, et teha sellest maailma parimat teadust, millel oleksid ka lõpuks mõned rakenduslikud väljundid. Hästi tore, et seda on märgatud," lausus Mõttus.

Kristi Viiding, Martin Klöker (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, tööde tsükkel "Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiiriline rekonstrueerimine, kontekstualiseerimine ja mõtestamine"

Viiding ja Klöker on oma mahukates publikatsioonides leidnud rea juhtumiuuringute alusel selgituse regiooni varauusaegse mitte-eestikeelse kirjanduse tekke, ulatuslikkuse ja eripärade tõlgendamiseks. Klöker ja Viiding on oma uurimustes näidanud, kuidas kohalik ilmalik kirjandus sai ühelt poolt mõjutusi tollase Euroopa kirjandus- ja kultuuripraktikatest, kuid teisalt nii poliitilisest kui ka religioossest diskursusest.