Aga üldiselt on see ütlus siiski õige, sest värskest teadusuuringust saab tuge arusaam, et üks linnuseltskond, kes asteroidikriisist eluga välja tulid, olid just meile tänapäevalgi hästi tuttava haneliste seltsi eellased.

Christopher Torres Ameerika Ühendriikides Californias Stocktoni linnas asuvast University of the Pacificust ja ta kolleegid kirjeldavad ajakirjas Nature 69 miljonit aastat tagasi, veel sauruste ajastu lõpuosas, elanud iidse linnu Vegavis iaai koljut.

Koljufossiil leiti aastal 2011 Antarktisest Antarktika poolsaarelt. Kolju on piklik, pika nokaga ja terava otsaga, aju kuju tundub olevat teiste seni leitud keskaegkonna linnulaadsete olendite omast tublisti erinev.

Niisugused tunnused asetavad Vegavis'e Torrese ja ta kaasautorite sõnul päris kindlalt tänapäevaste lindude klassi Aves, täpsemalt isegi seltsi hanelised.

Tegelikult pidasid mõned teadlased Vegavis't haneliseks juba enne, aga rohkesti leidus ka neid, kes kahtlesid tema hanelisuses.

Esimene Vegavis'e fossiil leiti 1993. aastal Antarktikast Vega saarelt. Vega tähendab tõlgituna lindu, liigiepiteet iaai tuleneb aga Argentina Antarktika Instituudi hispaaniakeelsest lühendist IAA.

Kui juba Vegavis'e kolju teda nii kindlalt haneliseks liigitada lubab, siis saab teadlastele tagantjärele selgemaks, et ka muudes skeleti osades täheldatud asjakohased tunnused ei olnud sinna päris juhuslikult sattunud.

Vegavis'e fossiilileiud annavad tunnistust, et Antarktikas võib varjul olla veel roheksti varajaste lindude fossiile.

Antarktika oli asteroidi langemise kohast kaugel ning võis pakkuda lindudele head varjupaika. Kliima oli seal siis mõõdukalt soe ja taimestik oli lopsakas.

Võib-olla just tänu omaaegse Antarktika soodsatele oludele saavad meid tänagi oma toredusega rõõmustada haned, pardid ja kõik muud linnud.

Pildil on ürgne haneline Vegavis iaai kunstniku kujutuses.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.