Uuring: mehed viskasid sajandiga pikkust naistest kaks korda enam

Mida rikkamaks saab riik ja paremaks muutub elanikkonna tervis, seda pikemaks kasvavad seal elavad mehed, osutab rahvusvaheline uuring. Naistega võrreldes oli meeste kasvumuutus viimasel ajal kaks korda suurem.
Uuringu jaoks vaatasid autorid 2003. aastal kogutud 62 riigi elanike andmeid. Ligi 135 700 uuritavast olid 46 protsenti mehed. Lisaks vaatasid nad Vikipeediast pärinevat statistikat ja Ühendkuningriigi ajaloolisi andmeid alates 1900. aastast. Leiuselguse huvides jättis töörühm valimist välja rasvumisdiagnoosi saanud inimesed, vahendab ScienceAlert.
Valimi põhjal tuli selgelt esile soopõhine dimorfism. Teisisõnu olid meeste ja naiste kehamõõdud erinevad. Mehed olid üldiselt pikemad ja suuremad kui naised. Ühtlasi tuli selgelt välja seos ühiskonna kasvava jõukuse ning elanike pikkuse ja kaalu kasvu vahel.
Töörühma sõnul osutab nende rahvusvaheline analüüs, et inimeste pikkus ja kaal kasvavad käsikäes ühiskondlike ja majandusolude paranemisega. Muu hulgas esineb jõukama riikide elanikel vähem haigusi. Seejuures käriseb jõukas riigis lõhe sugude vahel suuremaks: meeste mõõdud kasvavad naiste omadest kaks korda kiiremini.
Suured mehed = rikas riik?
Uue uuringu tulemused astuvad ühte jalga varasemate leidudega. Näiteks on leitud, et heteroseksuaalsetele naistele meeldib, kui nende mehed on neist pikemad ja raskemad. Seevastu heteroseksuaalsed mehed ei eelista samavõrd, et nende kaaslannad oleksid väiksemad ja saledamad.
Ühtlasi kõlab uus leid kokku inimarengu indeksi (HDI) mõõtmistest selgunud sarnase seosega, et riigi tervishoiu ja jõukuse tase on seotud elanike pikkuse ja kaaluga. Autorid oletavad, et ilmselt mõjutavad inimese keha tema elukeskkond ja elukvaliteet.
Keskkonna ja elukvaliteedi märksa suurem mõju just meestele viitab töörühma sõnul, et meeste kehad võivad olla elutingimuste suhtes tundlikumad. Piltlikult öeldes on suuremal kehal ka suuremad ülalpidamiskulud. Naise kehakuju paistab eluolu mõjutavat vähem. Töörühma sõnul on leiu valguses selge, et vähemalt pikkuse ja kaalu seisukohast sõltub võime teatud mõõtudes kehaga toime tulla meestel keskkonnast rohkem kui naistel.
Riigiti tulid uuringus välja autorite jaoks huvitavad erinevused. Näiteks olid kaaluerinevused elanike vahel suuremad kõrgema inimarengu indeksi skooriga riikides. Seevastu pikkusevahe meeste seas suurema inimarengu indeksi skooriga riikides hoopis vähenes.
Üldjoontes viitavad töö autorid, et meeste pikkus võib olla hea näitaja, mille põhjal hinnata elanikkonna üldist tervist ja heaolu. Samas möönavad nad, et esmalt oleks vaja pikemaid uuringuid, kus samu inimesi hinnataks pikema aja jooksul ning kaasatud oleks rohkem riike.
Teadustöö ilmus ajakirjas Biology Letters.
Toimetaja: Airika Harrik