Perearst: laste puhul on normaalne 12 korda aastas haigeks jääda
Kuigi paljud haigused on vaktsiinvälditavad, pole võimalik lapsi niimoodi isoleerida, et nad endale ühtegi haigust külge ei saaks. Seega on loomulik, et lapsed haigestuvad aasta jooksul korduvalt.
Perearst Argo Lätt rääkis "Terevisioonis", et haigused käivad ikka lainetena. Kuigi praegu on Eestis gripihooaeg, levivad ka mitmed teised viirushaigused nagu läkaköha, mis oleksid vaktsineerimisega välditavad. Näiteks läkaköha vastu hakati Eestis vaktsineerima juba 1957. aastal. Toona esines aastas 6000 läkaköha juhtu. "Kahe nädalaga on Eestis olnud 230 läkaköha juhtu ja ilmselt see number veel kasvab," lausus Lätt. Võrreldes varasemate aastatega on seda perearsti sõnul palju.
Läkakoha ehk nn paukuv köha on äge hingamisteede nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel ja põhjustab tugevaid köhahooge, mis võivad takistada normaalset hingamist. Läkaköha võib viia ka kõrvapõletikuni, pikaajalise bronhiidini, kopsupõletikuni, tõmblusteni, ajukahjustusteni ja isegi surmani. Enne vaktsiini kasutuselevõttu suri üks laps saja kohta. Haiguse eest võiksid kaitsta end ka täiskasvanud, vaktsineerides end läkaköha vastu iga kümne aasta tagant.
Lätt rääkis, et arstid loevad normaalseks, kui lasteaias või koolis käiv laps on ühe aasta jooksul 12 korda haige. "Ei ole võimalik last isoleerida, et ta ei põeks erinevaid haigusi läbi. Meil on küll vaktsiinvälditavad haigused, aga on ka selliseid haigusi, mis tuleb läbi põdeda. Erinevad lapsed põevad erinevat moodi ja eri pikkusega – see on looduse loomulik kulg," rääkis perearst.
Üks haigustest, mis nooremalt kergemini möödub, on tuulerõuged. Vanemas eas tuulerõugete küüsis olles võib see lõppeda raskete tüsistustega. Tuulerõugete vastu on võimalik ka vaktsineerida. "Minu isiklik arvamus on see, et tuulerõugete vaktsiin peaks olema riiklikus immuniseerimisprogrammis, aga kuna see ei ole, siis ei ole võimalik lasteaias seda haigust vältida," lausus ta.
Lätt selgitas, et inimestel on kaasasündinud ja omandatud immuunsus. "Oma lapsepõlvest mäletan ütlust: "Päike, vesi, õhk – need me sõbrad kolmekesi." Selles lauses on palju olulist sisse toodud," sõnas ta. Haiguste vältimisel ei saa unustada kätepesu. "Puhas joogivesi, kätepesu ja vaktsineerimine on põhjused, miks meil on nakkushaigused vähenenud. See on olnud rahvatervise jaoks suur areng," lausus ta.
Oluline on ka imikut või väikelast harjutada niiskuse, tuule ja madalama temperatuuriga, et organism kohaneks. "Külma õhuga ärritame närviretseptoreid, veresooned tõmbuvad kokku, sooja eritumine väheneb ja organismis vallanduvad mitmed hormonaalsed protsessid. Kui inimest järk-järgult harjutada, siis immuunsüsteem harjub sellega," lausus ta.
Seega on hea magamistuba õhutada või laps näiteks vankris õue magama panna. "Last saab kontrollida, pistes käe kaela vahele, kui seal on ikkagi märg, siis midagi on valesti. Ta hakkab higistama ja efekt võib olla vastupidine," rääkis Lätt.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Terevisioon", küsis Reimo Sildvee