Paavian ei tunne end peeglist ära
On loomi, kes suudavad peale välismaailma asjade olemasolu mõningal määral mõista ka iseenda olemasolu. Selgus, et paavian ei kuulu nende loomade sekka ühe laialt levinud kriteeriumi järgi. Vähemalt mitte siis, kui ta elab vabas looduses.
Kriteeriumiks on niinimetatud peeglikatse, milles püütakse välja selgitada, kas loom saab aru, et peeglis olev pilt kujutab tegelikult teda ennast.
Peeglikatse on seni juba edukalt läbinud näiteks šimpans, gorilla, elevant, delfiin, harakas, rai ja isegi krabi.
Alecia Carter University College Londonist ja ta kolleegid vaatlesid 120 karupaaviani ehk tšakmat, kes elavad Namiibias Tsaobise looduspargis.
Teadlased panid tähele, et ahvidele meeldis neile jagatud peeglitega mängida, aga nad ei paistnud taipavat, et näevad selles iseennast.
Teadlased tegid laserkiirega paavianide kehale heledaid täppe.
Kui täpp oli sellises kohas, näiteks kõhul või säärel, kus paavian seda oma silmaga näha võis, tundis ta selle uudse nähtuse vastu huvi — katsus ja kratsis seda kohta.
Kui aga täpp tehti paavianile näiteks otsaette või kõrvalestale, siis kuigi ta võis seda vaadelda peeglist, ei katsunud ega kratsinud ta sel juhul täpipaika omaenda kehal.
Siit järeldasid teadlased, et neil loomadel puudub eneseteadlikkus, sest nad ei tunne end peeglist ära. Oma järeldusest kirjutavad nad Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.
Kuigi paavianid peeglikatset ei läbinud, tegid teadlased nende reaktsioonide kohta muid tähelepanekuid.
Näiteks selgus, et nooremaid paaviane huvitasid nende kehale projitseeritud lasertäpid rohkem kui eakamaid paaviane ning isaseid huvitas see rohkem kui emaseid paaviane. Rohelised täpid vaimustasid neid seejuures rohkem kui punased.
Paavianide kiituseks tuleb öelda, et nad ei paistnud oma peegelpilti siiski teiseks paavianiks pidavat.
Loomade eneseteadlikkus on omajagu keerukas valdkond, mida on teadlastel päris põnev uurida.