Laste napp liikumine viib täiskasvanueas tervisemuredeni
Tervise Arengu Instituut uuendas hiljuti riiklikke liikumissoovitusi, mis rõhutavad nii jõu- ja painduvusharjutuste kui ka mitmekülgse liikumise tähtsust. Tartu Ülikooli teadlaste sõnul jääb Eestis aga paljudel lastel vajaka õues mängimise ja liikumise võimalustest, mis võivad hiljem kaasa tuua terviseprobleeme.
Liikumisharrastuse teadur Eva-Maria Riso sõnas, et Tartu Ülikoolis on ligi kümne aasta jooksul kogutud põhjalikku andmestikku laste ja noorte liikumisaktiivsuse, une, ekraaniaja ning tervisenäitajate kohta.
"Meie eesmärk on luua terviklik ülevaade sellest, millised faktorid kujundavad laste liikumisharjumusi. Aktiivsete laste puhul tihti märgata, et nad on pärit peredest, kus ka vanemad väärtustavad füüsilist aktiivsust," rääkis teadur saates "Labor". Näiteks on trennides käivatest lastest enam kui kolmveerand pärit peredest, kus vanematel on kõrgharidus.
Teadur toonitas, et vanemad võiksid leida võimalusi õues mängimiseks ja jalutamiseks juba väikelastele. "Nendega jalutamine ja jutuajamised, kui nad on veel kahe-kolmesed ega käi veel lasteaias, on neile väga arendavad. Võib tunduda, et mis koormus see ühekordselt on, aga kui see toimub mitu aastat lapse lühikeses elus, siis need lapsed kohe eristuvad," arutles Riso.
Loovuse arendamiseks peaksid lapsed seejuures nutiseadmed koju jätma või nende kasutamisest hoiduma. "Kui nad on juba õues, siis on enam-vähem kindel, et nad liiguvad ringi, kes seal ikka ühe koha peal seisab. Kui neil ei ole neid ekraane käes, hakkavad nad igavusest igasuguseid huvitavaid asju leiutama," leidis teadur
Liikumisharjumuste kujundamisel on oluline roll ka haridusasutustel. Eriti oluline on see noores eas, sest lapsepõlves omandatud harjumused mõjutavad ka täiskasvanuea tervist. "Võrreldes teiste maade lasteaedadega on Eesti lasteaed väga õppimiskeskne. Päevakavas jääb sellele õuemängule vähem aega, kui mõnegi naaberriigi lasteaedades," nentis Riso.
Teadur tõi näite Norra lasteaedadest, kus tehakse ka õues õppetööd, joonistades näiteks lume peale või kasutades looduslikke materjale. Selles suunas võiks liikuda ka Eestis. Samas on viimastel aastatel näha positiivseid muutusi ka Eestis. Näiteks julgustab projekt "Liikuma kutsuv kooli" lapsi aktiivselt vahetunde veetma ja jätkama liikumist väljaspool kooli.
Riso rõhutas, et kuigi füüsiliselt väheaktiivsetel lastel ei pruugi varases eas terviseprobleemid avalduda, ilmnevad erinevused aktiivsete lastega hilisemas eas. "Väheaktiivsetel ja ülekaalulistel lastel on need alged juba olemas, kust hakkab täiseas neid terviseprobleeme tulema. Selle ennetamiseks on vaja eakohast liikumist. Ei ole üldse paha, kui laps harib ja arendab ennast raamatutega ja harivate veebikohtadega. Väiksena ei tohiks aga liikumine kindlasti ära jääda," rõhutas Eva-Maria Riso.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Labor", küsis: Priit Ennet