Eelmise aasta aprillis kirjutas Hispaania päevaleht El Pais, kuidas Saudi Araabia ülikoolid maksavad mainekatele teadlastele kuni 70 000 eurot aastas, et nad nimetaksid neid oma tööandjatena. Peamiselt oli juttu Kuningas Saudi ülikoolist. Näiteks väitis keemik Damià Barceló aastatel 2016–2022, et tema peamine töökoht oli Kuningas Saudi ülikool, kuigi tegelikult oli ta Kirde-Hispaanias, Gironas, asuva Kataloonia veeuuringute instituudi direktor. Valeandmete esitamisest vallandunud skandaal päädis tema töölepingu peatamisega 13 aastaks.

Skandaalil oli teadusmaailmale laiem mõju. Kui 2022. aastal oli maineka rahvusvahelise teadussüsteemi Clarivate enimtsiteeritud teadlaste tabelis kirjas 109 Saudi Araabiaga seotud teadlast, siis möödunud aastal 76. Selle aasta 19. novembril avaldatud nimekirjas oli alles jäänud vaid 26 teadlast.

Aastal 2022 oli Saudi Araabia ülikool oma peamise ülikoolina nimetanud Eesti teadlastest neli. Sel aastal avaldatud tabelist leiab kaks Eesti teadlast, kes kumbki on seotud kõnealuse Kuningas Saudi Ülikooliga. Need on Tartu Ülikooli mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo ja Eesti Maaülikooli tenuuriprofessor Ülo Niinemets. 

Clarivate on Eesti Teaduste Akadeemia liikme Jüri Alliku sõnul number üks raport maailmas. "Midagi paremat ei ole olemas," sõnas ta. Sinna pääsevad 6000 mainekat teadlast, keda tsiteerivad nende kolleegid maailmas kõige enam.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora nõustub, et Clarivate raport on väga prestiižne, sest see annab nende viidatavuse põhjal ülevaate maailma kõige mõjukamatest teadlasest. Nimekirja pääsemine on kasulik nii teadlasele endale kui ka temaga seotud ülikoolile. "Teadusartikli viidatavus on oluline mõõdik, mis näitab nii teadlase töö rahvusvahelist mõjukust kui ka asutuse mõjukust. Mida rohkem on teised teadlased mõnele teadustööle viidanud, seda laiemat mõju on see uute teadmiste edasiarendamisele avaldanud – see prestiiž kandub edasi ka asutustele, kus teadlane töötab," ütles Moora. 

Mõned ülikoolide pingeread lähtuvad oma punktiarvestuses just Clarivate nimekirja pääsenud teadlaste arvust. Mida rohkem on ülikoolil selles nimekirjas liikmeid, seda parem. Näiteks edetabelis Shanghai Ranking määrab palju tsiteeritud teadlaste arv lõppskoorist lausa viiendiku. Seeläbi oli võimalik Araabia ülikoolidel rahvusvahelistes akadeemilistes edetabelites oma kohta kunstlikult kergitada. 

Möödunud aastal ilmunud analüüsi kohaselt oli 2022. aastal Saudi Araabias Clarivate pingeritta jõudnud enimtsiteeritud teadlaste osakaal riigi teadlaskonnast viis kuni kümme korda suurem kui näiteks Hispaanias, Saksamaal või Prantsusmaal: 0,44 protsenti.

Jüri Alliku sõnul on sel viisil tippteadlastele raha pakkumine, et nad nagu oleksid nende ülikooliga seotud, levinud isegi lääneriikides. Ta tõi näite Johns Hopkinsi Ülikoolist, kus on olnud ülikooliga seotud 29 Nobeli preemia laureaati. "Neil on terve osakond, kes käib ja otsib, kuidas saaks veel ühe Nobeli laureaadi juurde. See on väga tavaline," ütles ta.

Leho Tedersoo ütles, et ei saa oma seotust Kuningas Saudi Ülikooliga täpsemalt lahata, sest tegemist on salastatud teabega. "Nad ei luba seda väga kommenteerida, aga lühidalt ma olen seal osaliselt tööl," lausus ta. Professor selgitas, et uurib sealseid seeni nii nagu Eestis ja ka mujal maailmas.

Kuna pealtnäha pole tegemist konfliktse teemaga, siis miks seda kommenteerida ei saa? Tedersoo sõnul on aga seened väga konfliktsed. "No vaadake ise, kas keegi ütleb teile häid kukeseenekohti või mitte. Ei ütle," sõnas ta.

Tedersoo kirjeldas, et suhted Kuningas Saudi Ülikooliga tekkisid tal viis aastat tagasi. "Nad otsisid mingit alternatiivset teadmust ja võtsid ühendust. Pakkusid ka tööd, sest olid rahul sellega, mis tagasisidet nad said," ütles ta.

Viimati viibis Tedersoo Saudi Araabias kuu aja eest ja veetis seal enda sõnul pool päeva. Nii vähe seepärast, et pere oli samal ajal puhkusel Dubais.

Tedersoo lisas, et teeb seal päriselt tööd ja saab selle eest ka vastavat töötasu. "Selles mõttes on kõik õige," lausus ta. Kuna Tedersoo töötab poole kohaga Tartu Ülikoolis, ei jäävat ka koduülikool millestki ilma. "Tartu Ülikool säästab pool minu palgaraha," sõnas ta.

Mari Moora sõnas, et teadusmaailmas on suhteliselt tavaline, et teadlased töötavad mitmes teadusasutuses osakoormusega. Nii on see ka Tartu Ülikoolis. Mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo on ülikooli teavitanud mujal töötamisest. 

Saudi Araabia Ülikooliga on Tedersool ka üks ühine India päritolu doktorant, kes veedab suurema osa ajast Eestis ja ametlikult on Tartu Ülikooli nimekirjas. Ühtlasi on tal juhendaja ka Saudi Araabia Ülikoolis. Mis on tema nimi, ei taha Tedersoo doktorandi nõusolekuta avaldada.  

Ülo Niinemets ütles, et temaga võttis ühendust Kuningas Saudi Ülikooli võimalik koostööpartner, nagu senini kõigi koostööprojektidega. "Pärast seda uurisin Leho Tedersoolt ja ühelt teiselt Tartu Ülikooli inimeselt, kas tegemist on toimiva teaduskoostööprojektiga. Tedersooga tekkis mul sisuline koostöö selle programmi kaudu, aga tal ei ole mingit rolli selles, et ma otsustasin koostööpakkumise vastu võtta. See oli minu enda otsus," lausus ta. 

Niinemets rääkis, et tema teeb Saudi Araabia ülikooliga teaduskoostööd. Inglise keeles double affiliation'ina tuntud töövorm tähendab, et teadlane on korraga mitme asutuse hingekirjas. "Minul on seda varem olnud ja arvan, et suuremal osal teadlastest on. See on täiesti tavaline," ütles ta.

Enamasti asub teine teadusasutus siiski samas riigis kui teadlase koduülikool. Möödunud aastal ilmunud analüüsi kohaselt asub Clarivate andmebaasis enda esimeseks tööandjaks mõnda Saudi Araabia ülikooli nimetanud tippteadlase teine töökoht aga 70 protsendil juhtudest teises riigis.

See, milline ülikool esimeseks pannakse, on Jüri Alliku sõnul sageli juhuse küsimus. "Inimest ennast ei saa selles süüdistada, andmebaasid sageli soperdavad seal hirmsasti asju ära," lausus akadeemik. 

Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma sõnas, et juhtum on nende jaoks veel väga värske. "Ülikool ei olnud teadlik professor Ülo Niinemetsa töötamisest Saudi Araabia ülikoolis, selles mõttes tuli see uudis meile ootamatult. Meie ülikooli hea tava ja regulatsioonid näevad ette, et teadlane või õppejõud informeerib ülikooli oma teistest tööandjatest ja projektidest teiste teadusasutuste või ülikoolide juures," sõnas ta.

Ülo Niinemetsa sõnul tegeleb ta Saudi Araabias mulla mikrobioloogiaga. Kohapeal käib ta teadustööd tegemas, aga saab ka eemalt töötada. Saudi Araabias kohapeal käib ta nii sageli kui vaja. Viimati kogus ta seal mullaproove jaanuari alguses. "Ma olin päris asustamata piirkonnas, seal ei ole varem käidud ja need piirkonnad on täiesti läbi uurimata. Minu jaoks on see väga unikaalne piirkond," selgitas ta.

Niinemets kirjeldas, et kohapeal võtab ta uurimistöö jaoks proove ning hiljem algab nende analüüs. "Paari päevaga on võimalik korjata materjal, mida siis kümme aastat analüüsitakse," ütles ta.

Ülle Jaakma sõnul on rahvusvaheline koostöö igati tavapärane ja ülikool ergutab oma liikmeskonda rahvusvahelisele koostööle. "Kuid me eeldame sel juhul oma teadlastelt avatust ja läbipaistvust. Selle info valguses, mida me Saudi Araabia ülikoolide teadlikust tegevusest edetabelite mõjutamisel teame, on ülikooli ja teadlaskonna vaheline kommunikatsioon eriti kriitilise tähtsusega," ütles maaülikooli rektor.

Pea kogu Eesti teadusmaailma kohta käiva info leiab Eesti Teadusinfosüsteemist (ETIS), mis koondab informatsiooni teadus- ja arendusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning erinevate teadustegevuste tulemuste kohta. Kui on soov näha, milliste projektidega mõni teadlane parasjagu tegeleb või kus ja mis ametil töötab, siis just ETIS on see koht, kuhu piiluda.

Nii Tedersoo kui ka Niinemets ei ole oma ETIS-e profiilil teinud ühtegi märget, mis viitaks tööle Saudi Araabias. Tedersoo ütles, et pole sellele isegi mõelnud. Niinemets sõnas, et temal pole olnud selle kaasajastamiseks aega. "Tegemist on eelkõige ajutise auametiga ja need on üles loetud kategooria "tunnustused" all. Vaatasin just, et seal on info aastani 2018. Puudu ongi järgnev osa. Näiteks olen ma praegu Jaapani Tohoku Ülikooli külalisprofessor ja Sichuani põllumajandusülikooli külalisprofessor," sõnas ta.

Niinemets ütles, et info Saudi Araabia ülikooli kohta on avalik, sest selle leiab kasvõi eelpool nimetatud listist. "Sellele juhiti ka eile mu tähelepanu kui millelegi väga negatiivsele ja saadeti mitu linki hiljutistele artiklitele. Polnud varem lugenud. Ma ei oska seda kommenteerida. Ju ma olen olnud naiivne. Eks sõltub, kuidas võimalust kasutatakse. Päris kindlasti ei saa ma öelda, et lillegi ei liigutata. Käisin ka Jaapanis just äsja proove kogumas, kevadel Keenias, miks see huvi ei paku?" küsis ta.

Eesti Maaülikoolis töötab Niinemets täiskohaga. Küsimusele, kui suur töökoormus on tal Kuningas Saudi ülikoolis ei saanud ta vastata, sest see olevat konfidentsiaalne. "Ma teen seda oma vabast ajast," lausus ta.

Jüri Allik rääkis, et Clarivate raport on tegelikult halvasti koostatud, sest seal esineb teatavaid veidrusi. Näiteks, kui teadlane on avaldanud artikli, millel on rohkem kui 50 riigi autorid, siis neid ei võeta arvesse. Samas on aga näiteks Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN) töötavatel teadlastel väga palju kaasautoreid. Eestist on praegu nimekirjas kolm nime. Alliku sõnul on see ebaõiglane, sest kui vastavat piirangut ei olnud, oli seal neid 16.

Allik meenutas, kuidas aastaid tagasi oli palju raha Venemaa kõrgemal majanduskoolil. Raha andis eliitülikoolidele president Vladimir Putin, et nad saaksid sinna kutsuda väga kuulsaid sotsiaalteadlasi. "Seal on mingid lepingud ikka, ega sa ainult päris oma nime ei anna, vaid oled näiteks kohustatud olema kaks kuud aastas kohapeal. Ma arvan, et Saudi Araabiaga on sama asi. Nad päris niisama nimesid ei osta ja midagi peab seal ikka tegema, aga see sõltub konkreetsest ülikoolist ja lepingust," arutles ta.