Õhusaaste soodustab ekseemi
Seda, et saastunud õhk ei tarvitse olla kõige tervislikum keskkonnaelement, võib aimata.
Ameerika teadlased on teinud taas ühe konkreetse uuringu, millest nähtub, et saasteosakestest täidetud õhk on seostatav ekseemi esinemisega.
Ekseem ehk atoopiline dermatiit on krooniline nahahaigus, mis paneb naha laiguti punetama, ketendama ja sügelema.
Ekseemi põhjused ei ole teadusele päris selged, aga teatakse, et tegu on immuunsüsteemi ülearuse agarusega, mida võivad soodustada nii geneetilised, kehatalitluslikud kui ka keskkondlikud tegurid.
On täheldatud, et Eestis esineb seda viiel kuni seitsmel protsendil täiskasvanutest, aga lastest juba tervelt 15 protsendil.
Jeffrey Cohen Yale'i Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid ette 280 000 Ameerika inimese terviseandmed. Inimesed kuulusid erisugustesse ühiskonnarühmadesse, kuid vanuse poolest olid enamasti viiekümnendates eluaastates.
Terviseandmete kõrvale hankisid teadlased andmeid inimeste elukohapiirkondades mõõdetud õhusaaste kohta, täpsemalt õhus sisalduvate saasteosakeste kohta, mille läbimõõt on kaks ja pool mikromeetrit või vähem. Seesuguseid osakesi võivad õhku paisata näiteks mootorsõidukid ja elektrijaamad.
Kahte andmestikku ühendvaatesse võttes selgus muu hulgas tõik, et seal, kus kahe ja poole mikromeetriste või väiksemate saasteosakeste keskmine hulk kuupmeetri õhu kohta on kümne milligrammi võrra suurem, esineb ekseemijuhtumeid inimese kohta enam kui kaks korda rohkem. Ehk lihtsamalt öeldes, mida saastunum õhk, seda rohkem ekseemi.
Sellest selgest seosest koos juurdekuuluvate arvandmetega kirjutavad Cohen ja kaasautorid ajakirjas Plos One.
Nad tõdevad juba varasemate uuringute toel, et pisikesed õhusaasteosakesed võivad inimese nahale sattudes immuunsüsteemi ärritada ja põhjustada seeläbi põletikku, just nõndasamuti nagu õietolm või tolmulestad võivad immuunreaktsiooni esile kutsuda, kui neid sisse hingata.
Autorid kutsuvad oma tulemusele toetudes üles jõustama senisest tugevamaid meetmeid õhusaaste piiramiseks.
