Elusolendite maailmas on suuri, hästi märgatavaid ja äratuntavaid rühmi, mida inimesed on juba ammu hästi tundnud, näiteks imetajad või roomajad. Sellistes rühmades on uue teadusele tundmatu liigi kirjeldamine tänapäeval erakordne sündmus. Samas leidub ka teisi organismide rühmi, millest teame hoopis vähem. Need on väikesed või varjatud eluviisiga olendid. Nende hulka kuuluvad ka limakud.

Kes on limakud?

Limakud muudavad oma n-ö elustiili sõltuvalt arenguetapist. Algselt eksisteerivad nad mikroskoopiliste amööbidena, elades mullas, surnud puidus ja muudes taimejäänustes.

Erinevalt teistest amööbidest on limakutel aga hämmastav omadus. Kui toitu jääb väheks ja amööbe on palju, kogunevad nad kokku ja ühinevad membraanidega üheks hiiglaslikuks n-ö amööbiks ehk plasmoodiumiks. See arengujärk on andnud limakutele nime, sest plasmoodium meenutab tõepoolest lima. Mis kõige üllatavam: see lima suudab liikuda.

Plasmoodiumid liiguvad aeglaselt mööda maapinda, langenud lehtedel või lamapuidul, toitudes surnud orgaanikast. Plasmoodiumi suurus võib varieeruda millimeetritest kümnete sentimeetriteni. Samal ajal saavad neist endist toitu väiksed loomad — teod, putukad ja nematoodid.

Lõpuks ronivad plasmoodiumid kõrgematele kohtadele, näiteks kännu otsa või taimevarrele. Seal moonduvad nad taas, kuid seekord eostega viljakehadeks. Selles arengujärgus on nad silmale kõige märgatavamad. Just siis kogume neid, paigutame herbaariumi ja uurime.

Mida me avastasime?

Meid huvitasid evolutsiooni põhiküsimused, liikide piirid ja see, kuidas geneetilised erinevused seostuvad nähtavate tunnustega. Eluslooduse täpseks kirjeldamiseks on vaja seda süstematiseerida, selgitades välja evolutsioonilised seosed erinevate organismide vahel. Lihtsamalt öeldes tuleb mõista, kes on kelle lähim sugulane ja kes on lihtsalt väliselt sarnane. Varem tehti seda morfoloogiliste tunnuste alusel, kuid nüüd on esiplaanile tõusnud DNA järjestuste võrdlemine.

Järjestasime üle 500 limaku eksemplaari 19 riigist. Avastasime, et üks varem kirjeldatud limakute perekond Arcyria jaguneb tegelikult kaheks eraldi sugukonnaks, milles on vähemalt kolm perekonda. Lisaks leidsime selles limakute rühmas kümneid liike, mis pole teadusele veel kirjeldatud. Oma viimases artiklis kirjeldasime juba uue sugukonna, kaks uut perekonda ja ühe uue limakute liigi. Praegu on töös 20 teadusele uue liigi üksikasjalik kirjeldamine.

Miks on oluline uusi liike kirjeldada?

Bioloogiline mitmekesisus, mille säilitamisest tänapäeval räägitakse palju, on eelkõige liikide mitmekesisus. Iga liik mängib ökosüsteemis oma ainulaadset rolli; ökosüsteemi toimimine on paljude liikide keerukas vastastikmõju.

Ökosüsteemide mõistmiseks ja säilitamiseks on vaja teada kõiki liike, kes seal elavad, mitte ainult hästi nähtavaid. Limakute ökoloogiline roll seisneb eelkõige selles, et nad töötlevad ja lagundavad metsakõdu lihtsamateks aineteks, tagastades need mulda ja muutes taimedele kättesaadavaks.

Tänapäeval on olemas võimsad keskkonna järjestamise meetodid, mis võimaldavad kiiresti ja suhteliselt odavalt lugeda kõigi proovides olevate organismide DNA-d nt mullast või veest. Kui me aga algselt ei tea, millisele liigile milline DNA kuulub, saame selle küll ära lugeda, ent ei suuda määrata, mis liik see on.

Seetõttu on oluline esmalt uus liik leida, koguda, lisada kollektsiooni, üksikasjalikult kirjeldada, nimetada, järjestada ja saadud DNA järjestus avalikku andmebaasi paigutada. Siis saab iga ökoloog, kes leiab sarnase või sama DNA mullast või puidust, kindlalt öelda: "Selles metsas esinevad sellised limakud ja tolles põllus teistsugused." See võimaldab teha järeldusi näiteks inimtegevuse mõjust ökosüsteemidele, bioloogilise mitmekesisuse targast säilitamisest jne.

Koostöö ja harrastajate panus

Limakute isendite saamisel aitas meid oluliselt koostöö kolleegidega Saksamaalt ing herbaariumide ja harrastusmükoloogidega üle kogu maailma. Eriti aktiivselt tegeletakse limakute uurimisega Austraalias — nii teadlaste kui ka huviliste näol.

Sageli aitavad uute liikide kirjeldamisel sotsiaalvõrgustikud. Näiteks Facebookis on limakute huviliste grupp, kus avaldatakse muljetavaldavaid fotosid neist organismidest ning liikmed on sageli valmis saatma huvitavaid proove uurimiseks.

Iryna Yatsiuk kaitses botaanika ja mükoloogia erialal doktoritöö "Evolution, species delimitation and diversity in myxomycetes: Arcyria and allied genera" ("Limakute evolutsioon, liikide piiritlemine ning mitmekesisus Arcyria ja seotud perekondade näitel") 21. oktoobril Tartu Ülikoolis. Enne seda õpetas ja uuris ta limakuid ja seeni Harkivi V.N. Karazini rahvusülikoolis, Ukrainas.