Kava

10.10–10.40 – Hariduspsühholoogia ainete õppejõud Kati Aus: "Uudishimulikkus – kas geneetiline nagu silmavärv või õpitav nagu viisipidamine?" Kuidas olla uudishimulik? Miks on uudishimu vajalik? Lühiloengus saab mõelda, kas igas ühes on uudishimu olemas ja kas seda on võimalik õppida.

10.50-11.20 – Kultuurilise mitmekesisuse professor Airi-Alina Allaste: "Digitaalse maailma kodanik." Loeng mõtestab kodaniku rolli ja noorema põlvkonna poliitilist osalust 21 sajandil. Kui traditsiooniliselt on kodanikuks olemist seostatud riikliku kodakondsusega, siis tänased noored ei pea alati kõige tähtsamaks riigipõhist poliitikat. Loeng keskendub kodanikuks olemise viisidele, mis seostuvad elustiili valikute, üleilmsete liikumiste ja digitaalsete võimalustega.

11.30–12.00 – Semiootika ja tõlkeuuringute professor Daniele Monticelli: "Millest me unistame ja mida me kardame? Utoopiad ja düstoopiad tänapäeva populaarkultuuris." Loeng avab utoopia ja düstoopia mõisted ja käsitleb neid kui meie unistuste ja hirmude peegleid. Analüüsime lühidalt, kuidas utoopiaid ja düstoopiaid kujutatakse tänapäeva filmides ja seriaalides.

12.45–13.15 – Rahvatantsuansambli Soveldaja rühma juhendaja David Truusa: "Miks pakub tants rõõmu?" Lühiloeng keskendub liikumise rõõmule ja miks see meile kõigile vajalik on. Tants on osa väljendamisviisist ning samas annab võimaluse end füüsiliselt proovile panna. Lisaks saavad kuulajad kaasa mõelda, kuidas rahvatants aitab noortel rohkem liikuda.

13.25–13.55 – Matemaatika dotsent Mart Abel: "Sfääriline geomeetria." Oma olemuselt olid sfäärilise geomeetria põhitõed teada juba 15. sajandiks. Osa sellest on seotud sellega, miks me kaartidel lennukite sõidutrajektoore üsna kõveratena näeme, ja osa sellega, miks kaardi peal väga erineva suurusega objektid tegelikult pindala poolest üsna võrdsed on. 

14.05–14.35 – Lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla: "Kas ja kuidas me räägime värvidest, maitsetest ja lõhnadest?" Kui paluda inimestel kirjeldada oma ümbrust mistahes kontekstis, alustatakse alati värvidest. Värvide üle lausa vaieldakse, eriti sinise ja rohelise üle. Aga kuidas on maitsete ja lõhnadega? Kas ja kuidas me neid teiste keelekõnelejatega jagame ja mis võimalused on üldse Lääne kultuuri inimestel neist nähtustest rääkida? Eesti keelele keskendudes räägime värvi-, maitse- ja lõhnasõnakirjeldustest ning saame teada, kas eesti keel on tajukogemuste jagamiseks rikas või vaene keel.